Eesti Metsaselts:

Euroopa metsandusega seotud organisatsioonid tegid ühispöördumise ÜRO kliimamuutuse kohtumisele (COP24) rõhutamaks metsade olulist rolli kliimamuutuste vastu võitlemisel. Aktiivne metsamajandus ja puidu aktiivsem kasutus vähendab 13% EL kasvuhoonegaaside koguemissioonist. Kasvav mets seob õhust süsinikku, puidust tooted talletavad aga süsiniku pikaks perioodiks. Eestist on pöördumisele alla kirjutanud Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Taastuvenergia Koda.

Metsadel on suur potentsiaal kliimamuutuste vastu võitlemisel. Allakirjutanud organisatsioonid kutsuvad Pariisi kliimakokkuleppe osapooli tunnustama COP24 järeldustes aktiivse metsamajanduse rolli kliimamuutuste vastu võitlemisel, eriti:

• tõstma esile süsiniku sidumise potentsiaali puidust toodetes;
• suurendama puidu ja puidust toodete kasutust fossiilsete materjalide ja energia asemel;
• suurendama CO2 sidumist läbi aktiivse metsamajanduse ja uue metsa istutamise;
• kohandama metsamajanduse võtteid muutuvale kliimale vastupidavamate metsade kasvatamiseks.

Arvestades, et CO2 sidumine metsas, süsiniku salvestamine puidus ja fossiilsete materjalide ja energia asendamine, leevendavad hetkel kliimamuutusi mahus, mis on võrreldav 13% kogu EL süsinikuemissioonist, peavad need teemad olema COP24 rahvusvahelistel läbirääkimistel olulisel määral kajastatud.

Samas on metsad väga oluliselt mõjutatud kliimamuutustest. Tänavune suvi näitas selgelt, et globaalne soojenemine põhjustab metsatulekahjude sagenemist, mis omakorda viib põlengutest mõjutatud alade suurenemiseni. Metsatulekahjud ei ole ainult tõsiseks ohuks kliimale, keskkonnale ja elurikkusele, vaid ka suur oht inimestele ja maapiirkondadele.

“Metsasektor panustab kliimamuutuste leevendamisse.”

Lisaks on Euroopa metsaomanikud ja -majandajad varasemast enam andnud teada teistest häiringutest, nagu tormid, putukrüüsted, pikenenud põuaperioodid ja kuumalained ning ennustatakse, et nende esinemine kasvab veelgi globaalse kliima soojenemise tõttu.

Häiringute negatiivseid mõjusid aitaks vähendada jätkusuutlik metsamajandus, mis aitaks luua sünergia kliimamuutuste leevendamise ning metsade kohanemisvajaduste vahel.

Metsasektor panustab kliimamuutuste leevendamisse asendades fossiilsed materjalid ja -energia puitse biomassiga, tagades samas metsade jätliku kasvamise ja mitmekülgsete hüvede pakkumise. Laiendades ka võimalusi puidujääkide kasutamisel, muutub kliimaga kohanemise meetmete rakendamine metsaomanikele majanduslikult atraktiivsemaks. Näiteks võib tuua regulaarsed hooldusraied, millel on ka pikaajaline positiivne mõju metsa elujõulisusele ja tervisele.

Jätkusuutliku metsamajanduse tulemusena muutuvad metsad häiringutele, nagu tormid ja tuli, vastupidavamaks ning on suurema produktiivsusega. Metsad pakuvad rohkem tooret, et asendada taastumatuid materjale ja energiat ning see viib omakorda suurema süsiniku sidumiseni. Kombineerides kliimamuutusi leevendavaid meetmeid seni kasutamata metsasektori võimalustega, suurendame metsade rolli globaalsete kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel.

Tutvu pöördumise algtekstiga (inglise keeles) SIIN.

—–

Eesti Metsaseltsi liikmed on: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Erametsakeskus, Eesti Erametsaliit (EEML), Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), Eesti Maaülikool (EMÜ), Luua Metsanduskool, Eesti Metsaüliõpilaste Selts (EMEÜS), Eesti Puidumüügikeskus, Eesti Metsateenijate Ühing, Järvselja Õppe- ja Katsemetskond, HD Forest AS, Jõgevamaa Metsaselts ja OÜ Vali Press.