Metsaseltsi tugi on liikmetele tuntav
15.10.2014
HIIU LEHT, Helja Kaptein:
15aastase Hiiumaa metsaseltsi liikmeskond aina kasvab ja põhisuund on metsaomanike harimine. Metsaomanike suurimaks mureks on praegu aga see, et ei ole võimalik müüa haket ehk raiejäätmetest lahti saada.
Augustis 15 aastat tagasi leppisid 14 Hiiumaa metsaomanikku kokku asutada oma selts. Nüüdseks on seltsi liikmete arv kasvanud üle kümne korra. Metsaseltsis ollakse ühiste huvide pärast, saadakse teiste metsaomanikega suhelda, käiakse õppepäevadel üksteise maadel, et näha, kuidas teised tegutsevad ning uudistatakse toetusrahaga muretsetud masinaid.
“15 aastat on klassikaline metsaühistu vanus, sest siis hakati neid looma,” selgitas MTÜ Hiiumaa metsaselts juhatuse esinaine Aira Toss. Ta rääkis, et ka sihtasutus Erametsakeskus üritas omal ajal Hiiumaal metsaseltsi moodustada, aga mandri mudel hiidlastele eriti sobinud.
Algus oli ebakindel
“Seadused olid sel ajal poolikud ja võimaldasid teha palju head, kuid ka suuri lollusi kas ahnusest või rumalusest,” rääkis metsandusharidusega eraettevõtja Üllar Metsand, kes on metsaga seotud olnud juba 90. algusest.
Metsand püüdis värsketele metsaomanikele nõu anda, et mõistlikumalt majandada, samuti aidata inimesi metsade ostu-müügi juures. “Tundsin muret erametsaomanike tegevuse pärast nende valdustes.”
1998. aastal oli tal võimalus osaleda Sagadis erametsa konsultantide treeningkursusel. Nendel kursustel tekkis side Toomas Krevaldiga, kellel mõlkus peas erametsakeskuse loomine. Järgmiseks olid 11kuulised kursused koos soomlastega Räpinas, Järvseljal ja metsapraktikad Lõuna-Eesti metsades. Tekkisid sidemed ja sai selgeks, et ilma erametsaorganisatsioonita asjad ei toimi.
“See oli põhjus, miks ma metsast niiöelda välja tulin ja püüdsin olla abiks nii Hiiumaa metsaseltsi loomisel, kui ka erametsaliidu ja erametsakeskuse tegevuste juures,” selgitas Metsand tõdedes, et praeguseks on kõik need organisatsioonid tugevalt jalgadel ja tema tagasi metsas.
Seadus dikteerib liikmelisuse
Metsaseltsi tegevusaja jooksul on seadusi mitu korda muudetud. Algul oli nimetus metsaselts, et sinna saaksid koonduda kõik inimesed, kes metsast hoolivad. “Selleks, et olla toetuskõlbulik metsaühistu, peavad sinna kuuluma vaid metsaomanikud,” ütles Hiiumaa metsaseltsi esinaine Aira Toss.
Toss rääkis, et liikmeskond aina kasvab ja põhisuund on metsaomanike harimine. Samuti on metsaomanikud mõistnud, et selleks, et nende hääl kõlaks, on vaja koonduda. “Natuke mõjutab seda ka “mammona värk” ehk toetused,” ütles Toss.
Ta rääkis, et Euroopast on võetud, mida võtta saab. Läbi metsaühistu on metsaomanikud saanud näiteks kaheksa traktorit, kärusid, saagisid, võsalõikajaid ja palju muud vajalikku metsatehnikat. Algul tuleb oma rahaga soetatav traktor või labidas välja osta ja pärast saab poole rahast eurotoetusega tagasi. “Läbi toetuse tasub metsatehnika ost ära,” ütles Toss.
Mureks hake ja ulukid
“Kindlasti ei ole metsaselts vaid saamise, vaid ka jagamise koht,” selgitas Aira Toss. Ta rääkis, et jagatakse omi kogemusi ja nägemusi. “Ega meil nüüd enam midagi väga hullult ei põlegi, metsandusel on mõistlik majandusruum,” ütles Toss.
Tossu sõnul on Hiiumaa metsaomanike suurimaks mureks praegu see, et ei ole võimalik müüa haket ehk raiejäätmetest lahti saada. Mandril on see turg olemas, saarlastel ka. Hiiumaale võiks tulla kombijaam, et haket saaks kohapeal tarbida, kuna mandrilevedu ei ole mõtekas.
Veel vajab korrastamist erametsade metsataristu – teede ja kraavide olukord on kehv. RMK eeskuju paneb metsaomanikud mõistma nende tööde vajalikkust. “Metsamajandus ei saa olla korilus, et puitu „korjatakse“ sealt, kuhu ligi pääseb,” selgitas Toss. Ta loodab, et uuel toetuste perioodil suudavad Hiiumaa metsaomanikud seljad kokku panna ja üheskoos mõne suurema maaparandusprojekti ellu viia.
Läbi metsaseltsi listi jagab esinaine pidevalt saabuvat infot. “Mina olengi see, kes neid ühistegemise võimalusi näitab,” ütles Toss. Ühiselt tellivad liikmed metsamajanduskavasid, samuti maapinna ettevalmistust.
“Ja taimi ostame ka ühiselt, aga see on endiselt oluline murekoht, sest praeguse ulukiarvukuse juures pole metsataimede istutamine Hiiumaal eriti mõistlik tegevus.” Jahindusnõukogus on senini kõik osapooled aru saanud, et punahirve ja põdra arvukust on vaja alla viia. “Mittemõistmine on senini veel metsseaga,” ütles Toss.
Ta rääkis, et jahirendilepingud on teema, millega liikmed peavad edasi minema. Tossu hinnangul on eelmisel aastal kehtima hakanud uus jahiseadus üks positiivsemaid asju. “Seadus pole maaomaniku seisukohalt veel ideaalne – jahiõigus on tegelikult maaomaniku õigus. Praegu ei saa maaomanik otsustada, kes tema maal kütib, aga jahipidamise kultuur on erinev,” ütles Toss.
Metsaomanik Arne Kokla rääkis, et tema on saanud abi metsakorralduskavade tegemisel ja ka kuusetaimi on läbi seltsi ostnud. “Vahel käime ikka jutustamas ka ja õppepäevadel,” ütles Kokla. Ta on veendunud, et sellist kohta, kus nõu ja jõuga abiks ollakse, on väga vaja.
Kasu saad vaid korra
Metsaomanik saab tulu vaid korra umbes saja aasta jooksul, aga toimetama peab metsas kogu aeg. “Metsa kasvatamine on nii pikk protsess, et seda, mis ajas õigeks osutub, saab alles tagantjärele teada,” nentis esinaine Aira Toss.
Noort metsa tuleb kasvatada. See tähendab, et alustuseks kultuur istutada või külvata, siis võsalõikaja taime ümbrust niita, kiiniga noorendikust mets välja kujundada, veel hooldus ja sanitaarraie. “Hooldusraiet tehakse nooremas metsas ja sealt saadud puu sobib kütteks,” ütles Toss. Küll ei saa ühte puud mitu korda lõigata.
Metsas tehtavate tööde hulka kuuluvad ka kraavide- truupide seisukorra kontrollimine ja nende korrashoid, ning ligipääsuteede rajamine või korrastamine.
Hiiumaa metsaselts asutati 21. augustil 1999. aastal, eesmärgiga ühendada sarnaste huvide ja taotlustega metsaomanikke, aidata kaasa metsade efektiivsele, säästlikule majandamisele ning aidata metsaomanikke oma metsade majandamise korraldamisel.
Praegu on seltsil 210 liiget, kelle omandis on üle 10 100 hektari metsamaad.
