Metsateadlased: lageraie pole saatanast

29.06.2018

Ajalehtedes ja sotsiaalmeedias peetavas metsadebatis kõlab väga tihti seisukoht, et Eesti metsades peaks piirama lageraiet ja selle asemel majandama metsi püsimetsana. Ent püsimetsandust saavad endale lubada ainult heade teadmistega oskajad inimesed looduskaitsealal ja väiksemates eravaldustes. Valdavaks puiduvarumise viisiks Eestis ja naaberriikides jääb ka tulevikus siiski lageraie, kirjutavad metsateadlased Mats Varik ja Jürgen Aosaar Päevalehes.

Lageraie, mille puhul raiutakse küps mets lühikese aja jooksul ühe raievõttega, kuulub uuendusraiete hulka, st raie eesmärk on peale puidu saamise ka uue metsapõlve kasvatamine. Ühelt poolt on see lihtsaim ja odavaim viis puidu varumiseks ja teisalt on just lagedal alal metsa uuendamine kõige efektiivsem. Siinkandis on metsi niimoodi majandatud juba rohkem kui sada aastat. Viimastel aastatel on Eestis ligi 80% puidust varutud lageraietega.

Seevastu püsimetsanduse põhimõtete järgi ei tehta metsas kunagi lageraiet, vaid raiutakse valikuliselt, nii et tagatud oleks metsast tulev pidev puiduvoog ja samal ajal metsa teiste funktsioonide täitmine.

Mõistmaks lageraiete vajalikkust metsauuendamise kontekstis, peab teadma puude valgusnõudlikkuse ja konkurentsi põhimõtteid. Lagedal alal on noorte puude kasvamiseks head valgusolud, mis on eriti tähtsad just valgusnõudliku männi ja kase jaoks. Majandsulikult olulisematest puuliikidest suudab vana metsa all hämaras kasvada vaid varjutaluv kuusk, kuid kiireks kasvuks vajab valgust seegi liik. Peale selle juurkonkurents – ilmselt ei kujuta enamik inimesi ette, kui tihedalt juuri täis on metsamuld ning kuivõrd suur on puude ja metsa alustaimestiku võitlus mullas oleva vee ja toitainete pärast. Väikesed puud jäävad suurtele olelusvõitluses paratamatult alla. Metsauuendamise juurde käib lahutamatult hilisem hooldus, mida on samuti hõlpsam teha lageraiealal.

Lihtsaim ja kindlaim viis uue metsapõlvkonna kasvama panemiseks on raiuda küps mets ühe võttega maha. Me saame valida vastavalt kasvukohatüübile sobivaimad puuliigid, külvates seemneid või istutades raiesmikule kvaliteetsed ja elujõulised noored puud, mis tagab meile uue metsapõlvkonna kiire kasvu.

Lageraie käigus jäetakse langile seemne- ja säilikpuid, püstiseisvat ja maapinnal lamavat surnud puitu ning raiejäätmeid, võimaluse korral vana metsa all juba varem kasvama hakanud noori puukesi ja väärtuslikke laialehiseid puid (nt tamm, saar, jalakas). Nii jäävad alles vanad ökoloogiliselt väärtuslikud puistuelemendid ja elupaigad. Seega on kindlasti ülekohtune nimetada taastatud metsa puupõlluks.

Mõistagi pole lageraie mõjud üksnes positiivsed. Lageraiega muutuvad keskkonna ja metsa kasvutingimused drastiliselt. Paljude liikide jaoks võivad kaduda elupaigad. Mullad võivad hakata soostuma. Siiski, kui kasvama hakkavad uued puud, olgu need kasvõi istutatud, kujuneb aja jooksul uus metsaökosüsteem, kus toimivad samasugused looduslikud protsessid ja aineringed, nagu see oli eelmise metsapõlve arengus. Rõhutame: ka noorte puudega mets on täisväärtuslik mets, mis kasvab kunagi suureks.

Metsaga on seotud palju emotsioone ja inimestel on sageli raske taluda vaatepilti, kus aastakümneid kasvanud metsa asemel on raie järel püsti vaid üksikud puud ja pehkinud tüükad. Kõik meie ümber on pidevas muutuses ja nii ka metsas. Seega võib raiejärgset olukorda käsitleda lihtsalt ühe järjekordse muutusena, mis on meie ümber aset leidnud. Mõni inimene peab kauaaegse seenekorjamise koha asemele leidma uue. Samas saab raiesmikust tihti paari aasta pärast hea metsmaasika- ja vaarikakoht ning väärtuslik korjekoht mesilastele.

Ka vana mets ei jää samaks, vaid areneb ja muutub pidevalt. Puude vananedes väheneb nende juurdekasv ja vastupanuvõime putukkahjuritele ja seenhaigustele. Aegamisi vanad puud surevad ja noored puud hakkavad peale kasvama.