Ida-Virumaa metskondade metsaülemad näevad elektrijaamades puidu põletamises võimalust väheväärtuslikule puidule turgu leida ning eitavad tõenäosust, et katlasse jõuab ka tarbepuit.

Viimastel aastatel on sageli metsas käivad inimesed pildunud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) suunas kriitikanooli: raielangid on ristirästi oksi ja risu täis, ju ei nähta suuremat tulu taga ajades vajadust enda järelt koristada. Varem olevat langid ikka hoopis rohkem korras olnud.

Ida-Virumaa metskonna metsaülem Alar Süda ütleb seepeale, et RMK pole ka varem raiejäätmeid koristanud.

“Erinev pilt võib tulla sellest, et tänapäevased traktorid laasivad need jäätmed endale rataste alla ja tekivad rohkem nähtavad hunnikud, varem olid raiejäätmed langil rohkem laiali ega hakanud nii palju silma.”

Süda näeb võimalust, et kui elektrijaamad hakkavad kateldes hakkpuitu kasutama, annab see ajendi ka lankidelt suuremad jäätmed kokku korjata. Muidugi mitte igalt poolt, vaid sealt, kus see end ära tasub. Praegu ei ole neid lihtsalt kusagile panna ning metsa eluringile tuleb langile maha jäänu kasuks.

RMK Kirde regiooni logistikajuht Raul Orgla meenutab, et aastal 2012, kui Eesti Energia oma kateldes kolm aastat kestnud hakkpuidu põletamise lõpetas, oli RMK oma suure koguse hakke tegemiseks varutud materjaliga püstihädas. Lõpuks viidi see miinushinnaga kaugemal asunud hakkpuidu võtjatele.

“Praegu jääb see kõik metsa,” viitab ta nii lankidel kõdunevatele raiejäätmetele kui kraavipervedelt raiutavale võsale. “Lõuna-Eestis saab osagi väiksematele katlamajadele müüa, aga Kirde regioonis me sellist materjali üldse ei toodagi.”

Alutaguse metsaülem Koidu Simson kinnitab samuti, et kateldesse läheks üksnes peenike hooldusraietest ning kraavikallaste raadamisest tulev materjal. “Samuti see osa ülekasvanud puidust, mis tarbepuiduks ei kõlba,” pakub ta lisaks.

Alar Süda ütleb, et metskondadele tuleb pidevalt juurde võsastunud riigimaid, kus õieti midagi peale võsa ei kasvagi – see oleks elektrijaamadele väga hea materjal.

Süda sõnul ei saa päriselt välistada, et kütteks mineva sekka satub ka mõni tarbepuu: kui on selline lank, kust tarbepuitu tuleb väga vähe, ei ole alati mõistlik neid väheseid puid hakata kusagile eraldi viima, vaid otstarbekam on need koos muu materjaliga elektrijaama saata.

“Aga kindlasti ei hakata palki koormate viisi elektrijaama saatma. Võib-olla tuleks sellise võimaluse välistamiseks seada mingid piirangud, näiteks et koormas võib tarbepuitu olla kuni kümme protsenti,” arutleb ta.

Raul Orgla leiab, et sellised piirangud pole üldse teema, mida arutada: “Töötlemiseks

sobivat puitu sinna kindlasti viima ei hakata, juba hinnavahe paneb asja paika.”

Metsade lagedaks raiumist pole Süda sõnul mõtet karta: ülekasvanud metsa on riigimetsas reservis üle terve Eesti,RMK ei raiu sugugi ülemise lubatud piiri peal ja seni kehtinud põhimõtetest peetakse kinni ka edaspidi.

Raul Orgla näeb võimalikku ohukohta üksnes selles, et tugeva surve tekkides võidakse lubada raiuda nooremaid puistuid.

“Aga ma hästi ei usu seda,” lisab ta.

Eelmisel korral, kui elektrijaamades hakkpuitu katlasse aeti, tõusis küttepuu hind Ida-Virumaal kuni 40%.

Hinnatõus ei jääks kindlasti tulemata ka nüüd.

Toona lõpetas RMK Ida-Virumaal eraisikutele küttepuu müümise sootuks. Kuigi mõlemad metsaülemad väidavad, et tegemist võis olla ajutise perioodiga, mille tingisid näiteks kevadiselt kehvad väljaveovõimalused, kinnitab Põhjarannikus 2010. aasta märtsis ilmunud artikkel, et sellekohase sisuga teade rippus RMK kodulehel juba eelnenud suvest saati. RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ütles toona välja ka põhjuse: suured lepingupartnerid, kes kogu selles piirkonnas raiutava küttepuidu endale saavad.

Metsaülemad ütlevad küll, et eraisikutele küttepuu müük peab alles jääma, ent võtavad samas jutuks selle, et Ida-Virumaal raiutavast elektrijaamadele ilmselgelt ei piisaks.

“Eelmisel korral tõime päris palju puitu Lõuna-Eestist,” ütleb Raul Orgla. “Tõsi,

tookord oli elektrijaamadele müümise võimalus ainult RMK-l, nüüd tahetakse see anda ka erametsaomanikele. Ida-Virumaa ressursist ei jätku kindlasti, lepingule on vaja taha vähemalt mõlemat Virumaad ja ka Jõgevamaad.”