Metsauuendus on omaniku vastutada
30.11.2018
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk kirjutas õppelehes Sinu Mets, kuidas Keskkonnaamet rakendab senisest süsteemsemat metsauuenduse kontrolli.
Viimasel ajal on meediakanalites metsast räägitud väga palju ning arvamused metsa rollist ulatuvad seinast seina. Ühes on aga ilmselt kõik ühel meelel – mets peab Eestis alles olema ka lõputus tulevikus.
Jättes kõrvale erinevad arusaamad, kas Eestis peaks mets pärast lageraiet uuenema looduslikul teel või inimese kaasabil, soovin tähelepanu juhtida tänastele seadusest tulenevatele kohustustele uue metsapõlve rajamisel ning keskkonnaameti tegevusele nende kohustuste täitmise järelevalvel.
Seadus kohustab metsa uuendama
Metsaseaduse järgi peab metsaomanik pärast lageraiet tagama metsa uuenemise. Sõltuvalt kasvukohatüübist peab uus metsapõlv olemas olema 5 või 10 aasta pärast ning selle tekkimiseks peab metsaomanik rakendama metsa uuendamise võtteid (maapinna ettevalmistamine, külv, istutus, kultuurihooldus) kahe aasta jooksul raiest alates.
Võimalus on raielank jätta ka looduslikule uuenemisele, kuid selleks peavad olemas olema piisavad eeldused (seemnepuude piisav olemasolu, maapinna mineraliseeritus, seemneaastate tsükkel, ümberkaudsete puistute koosseis looduslikult seemnete külvamiseks, kännu- või juurevõsu lootus jne).
Keskkonnaameti ülesanne on hinnata, kas ja kuidas on metsaomanikud enda kohustust täitnud. Selleks teevad meie spetsialistid metsas metsauuenduse hindamise ekspertiisi. 2016. aastal tehti sellist hindamist 5503 hektaril, 2017.aastal 4777 hektaril ja tänavu esimese 9 kuuga on tehtud juba 6235 hektaril.
Mitteuuendaja saab kõigepealt märgukirja
Varem on metsauuenduse olemasolu hinnatud valdavalt lageraiete metsateatiste raames (saamaks teada, kas planeeritava lageraie kõrval asuv vanem raielank on uuenenud või mitte, et vältida suurema kui 7 ha lageda ala tekkimist).
Tänavu alustasime kontrolli süstemaatilisema valimi alusel – koostasime nimekirja 2012. aasta lageraielankidest, mis metsaseaduse kohaselt peavad olema uuenenud (5 aastat on möödas), ning tegime täiendava inventuuri kokku peaaegu 3000 hektaril.
Valikus olid viljakamad kasvukohad, kus peapuuliigiks enne raiet mänd, kuusk või kask. Tulemuste kokkuvõte ja analüüs on veel ees, kuid juba praegu võib öelda, et suuremal osal üle vaadatud lankidest on uus metsapõlv kasvamas.
Siiski on ka selliseid kohti, kus mets uuenenud ei ole – mis siis saab? Sel juhul saadab keskkonnaamet metsaomanikule märgukirja ning tuletab meelde, et maha raiutud mets tuleb uuendada. Metsast hooliv metsaomanik reeglina ka reageerib märgukirjale, saab paluda keskkonnaametilt metsa uuenemise tähtajale pikendust (seejuures peab pikendus olema ka piisavalt põhjendatud) ja korraldab ka vajalikud tegevused, et mets uueneks.
Kui metsaomanik märgukirjale ei reageeri, on keskkonnaametil õigus teha ettekirjutus ja anda konkreetne tähtaeg, millal peab mets uuenenud olema. Kui ettekirjutust ei täideta, on võimalus rakendada ka sunniraha. Sel juhul rajab riik ise uue metsapõlve ja nõuab selleks tehtud kulutused metsaomanikult tagasi.
Ka järgmistel aastatel on keskkonnaametil kavas pöörata senisest suuremat tähelepanu metsade uuenemisele. Lankide uuenemise kontrollil on alustatud koostööd Erametsakeskuse kontrolliüksusega.
Metsa uuendamisel aitab toetus!
Uuendustöödesse investeerinud metsaomanikel on võimalus osa rahast tagasi küsida. Erametsakeskusest saab nii sel kui järgmisel aastal küsida toetust metsataimede soetamise ja istutamise, maapinna ettevalmistamise ja noore metsakultuuri hooldamise eest. Toetuse taotlemisel on abiks metsaühistud, kes aitavad vajadusel ka kõik tööd nõuetekohaselt ära korraldada.
