Metskitsede rohkus tekitab muret
31.12.2018
Metskitsede arvukuse tõttu pikendati nende küttimise hooaega esimest korda jaanuari lõpuni, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. Huntide toidulaud on kitsede rohkuse tõttu küll rikkalikum ja koduloomi kimbutatakse vähem, kuid metsakasvatajatele tekitab kitsede rohkus probleeme.
«Metskitsede arvukus on tõusnud kümnendi kõrgeimaks,» rääkis keskkonnaagentuuri peaspetsialist Peep Männil, kelle sõnul on see peaaegu täielikult taastunud madalseisust, mille põhjustas 2008. ja 2009. aasta külm talv. «Eriti kiiresti on kitsede arv kasvanud Lõuna-Eestis,» lisas Männil.
Peaspetsialist tõdes, et kits on meie suurkiskjatele peamine saakloom. Eriti oluline on ta ilvestele, kes näiteks metssiga ei söö. Kitsede rohkus põhjustab aga Männili sõnul probleeme eelkõige metsakasvatajatele. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Võrumaa metskonna metsaülema Agu Palo sõnul hakkas kitsede arvukus juba mullu tõusma ja tõusis lõppeval aastal hüppeliselt.
«Kitsekahjustusi ei olnud mõni aasta tagasi üldse, nüüd on neid üsna palju. Kits on põhiline istutatud metsakultuuride kahjustaja. Ta sööb noorte kuuskede võrseid ja kärbib latvu,» selgitas Palo.
Kui varem lõppes kitsejaht jõuludega, siis nüüd pikendati seda jaanuari lõpuni. «Loodetavasti lasevad jahimehed oma limiidi täis, nii jäävad suured metsakahjustused olemata,» lisas Palo. Kitsejahti peetakse tema sõnul ka sellepärast, et metssigu on praegu vähe. Ka põdrajaht lõppes 15. detsembril.
«Jahimees tahab ikka metsas käia ja n-ö üle toru vaadata,» rääkis Palo, kes on ka ise jahimees. Palo sõnul on kitsed koondunud põhiliselt tiheasustusaladele, kus jahti ei peeta. Tema kinnitusel kuuleb ka eramajaomanikelt aina sagedamini, et kitsed hävitavad kõrghaljastust.
«Mul endalgi olid 30 aasta vanused küpressid ja kitsed sõid ära kõik rohelise nii kõrgelt, kui ulatasid. Rääkimata õunapuudest, hernestest ja kapsastest. Samuti katkuvad nad üles lilletaimed,» kurtis Palo, kes enda sõnul on näinud suuri karju ka linna ümbruses ja üle aia hüppavaid kitsi. Männili kinnitusel saab kuuseistikutele panna tõrjeaineid, kuid see on lisatöö ja -kulu.
«Väiksemate noorendike omanikud teevad seda, kuid suurte metsade omanikud tõenäoliselt mitte,» sõnas Männil. Palo sõnul on proovinud taimekaitsevahendeid, kuid nooristanduste alad on üsna suured, samuti pole täpselt teada, kuhu kitsed parasjagu tulevad.
