Milline leping sobib metsa müügiks?
20.02.2019
Asjaõigusseaduses sätestatud kasutusvalduse lepinguga ehk ajalooliselt põlisrendi lepinguga metsa müüma ei peaks. Küll aga võib kasutusvalduse seadmine olla asjakohane juhul, kui soovitakse pikemaajaliselt üle anda õigused ja kohustused metsamaa majandamisel. Põllumajandus.ee palus advokaat Mirjam Vilil kommenteerida, mida metsa müügil silmas pidada.
Juhul kui kasutusvaldusesse antud metsamaa majandamiseks soovitakse taotleda erametsanduse toetuseid, tuleb tähele panna, et mitte alati ei ole toetuse saamine võimalik.
Milline leping sobib metsa müügiks?
Erametsanduses on ehk juba kurikuulsaks saanud olukord, kus erametsaomanik soovides kasvavat metsa müüa, on sõlminud sellel eesmärgil ostjaga lühiajalise kasutusvalduse seadmise kokkuleppe. Hiljem lepingu lõppedes selgub aga, et kasutusvaldaja on tema valdusesse antud metsamaal toimetanud omatahtsi. Eelkõige on ta ühepoolselt suurendanud raiemahtu ja raiunud metsa oluliselt suuremas mahus kui metsamaa omanik oli plaaninud või soovinud. Kui kasutusvalduse lepingus ei ole eraldi reguleeritud seda, millistel tingimustel kasutusvaldaja raieid võib teostada, siis võibki ta täiesti õiguspäraselt kasutusvaldusesse antud maatükil metsamajanduslikke töid ise planeerida. Tulenevalt kasutusvalduse olemusest ei sobi kasutusvaldus juhul, kui metsamaa omanik soovib ise pikaajaliselt oma metsa majandada.
Kui metsaomanikul on soov müüa kasvavat metsa, siis seda tuleks tavapäraselt teha raieõiguse võõrandamise lepinguga. Nimetatud leping on reguleeritud metsaseaduses, kus pannakse paika ka üldised nõuded lepingu sisule. Raieõiguse võõrandamise lepinguga antakse ostjale õigus puude langetamiseks kokkulepitud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada.
Juba langetatud puude müügiks on sobiv sõlmida aga metsamaterjali võõrandamise leping. Ka see leping on metsaseaduses üldisel tasemel reguleeritud. Selle lepingu puhul tuleb metsa omanikul korraldada eraldi eelnevalt ka raietööd. Raielepingut metsaseadus eraldi ei reguleeri. Tavapäraselt on tegemist võlaõigusseaduses reguleeritud töövõtulepinguga. Sellegipoolest tuleb aga ka raielepingu alusel tööde tegemisel arvestada metsaseaduse nõuetega.
Millal sõlmida kasutusvalduse leping?
Kuigi kasutusvalduse seadmise kokkulepete vastu on erametsa omanike esindusorganisatsioonid väga häälekalt sõna võtnud, on sellel lepingul metsamajandamises siiski olemas oma koht.
Kasutusvaldus on asjaõigusseaduses sätestatud isiklik servituut, millega kinnisasja omanik annab üle teisele isikule laiaulatusliku ja tavapäraselt pikaajalise õiguse kinnisasja kasutada, kasutusviisi välistamised peavad olema eraldi kasutusvalduse seadmise kokkuleppes kirjas.
Isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud asja kasutama ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajale kuulub nii loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal kui ka õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. Notariaalne kasutusvalduse kokkulepe on sarnane võlaõiguslikule rendilepingule, kuid erinevalt rendist ei eeldata kasutusvalduse puhul selle tasulisust, ta on kinnisasjaga seotud ja jääb kestma omaniku vahetuse korral.
Kasutusvaldus sobib juhul, kui soovitakse pikaajaliselt anda üle õigus metsa majandamiseks, kui metsaomanik ei soovi mitte ainult kasvavat metsa müüa vaid ka seda, et keegi võtaks pikemaajaliselt üle metsa uuendamise, kasvatamise, metsa kaitsega ja maatüki haldamisega seotud kohustused. Metsamaa omaniku huvides peaks aga kindlasti olema lepingus reguleeritud täpsemalt see, kuidas kasutusvaldaja metsamajanduslikke töid teostab ja metsakinnistut haldab.
Kasutusvalduse korral võib olla toetuste saamine piiratud
Kasutusvaldusesse antud metsamaal tegutseb kasutusvaldaja, mitte omanik. Kuna kasutusvaldajal on omanikuga sarnased õigused ja kohustused metsa majandamisel, siis võib olla tal igati põhjendatud huvi ka taotleda metsa majandamise finantseerimiseks metsandustoetusi. Oluline on aga tähele panna, et kui metsa majandamiseks on sõlmitud kasutusvalduse kokkulepe, siis ei pruugi olla võimalik ei omanikul ega ka kasutusvaldajal saada toetusi soovitud mahus.
SA Erametsakeskus kaudu saab käesoleval ajal taotleda nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikke metsandustoetusi. Euroopa Liidu toetused tulenevad Eesti maaelu arengukavast 2014-2020 ning toetuse andmise regulatsiooni kehtestaja on maaeluminister. Siseriiklike erametsanduse toetuste andmist reguleeritakse keskkonnaministri määrusega, mis on vastu võetud metsaseaduse alusel.
Maaelu arengukavast tuleneva metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse rakendamisel on maaeluministeeriumi seisukoht, et kasutusvalduses oleva erametsamaa kohta ei saa toetust taotleda ei selle omanik ega ka kasutusvaldaja. Regulatsiooni kohaselt võib investeeringutoetust taotleda metsaühistu tema omandis või tema liikme omandis oleva metsamaa kohta ja erametsaomanik tema omandis oleva metsamaa kohta, toetuse saaja peab nõutavad tegevused ellu viima ning täitma määruse nõudeid. Maaeluministeeriumi arvamuse kohaselt ei saa maa omanik taotlejana neid nõudeid täita, kui metsamaa on antud teise isiku kasutusvaldusesse.
Teine maaelu arengukava raames antav toetus on Natura 2000 erametsamaa toetus. Määruse alusel antakse toetust Natura 2000 alal asuval või kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal ühe kalendriaasta jooksul looduskaitseliste piirangute järgimise eest. Toetust võib taotleda erametsaomanik tema omandis oleva metsaala kohta. Selle määruse rakendamisel on maaeluministeerium asunud seisukohale, et kuivõrd toetuse eesmärk on hüvitada looduskaitseliste piirangute järgimine, võib kasutusvalduses oleva Natura 2000 erametsamaa puhul olla õigustatud toetust saama selle omanik ka juhul kui talle kuuluv metsamaa on antud kasutusvalduse lepinguga üle teisele isikule. Toetust ei ole aga võimalik määrata kasutusvaldajale.
Seevastu siseriiklike erametsanduse toetuste puhul on SA Erametsakeskus rakendanud põhimõtet, et juhul kui toetuse taotlemist ei ole kasutusvalduse lepingus välistatud, siis on kasutusvaldajal üldjuhul õigus taotleda toetust kasutusvaldusega hõlmatud metsamaale. Metsaomanikul sellisel juhul toetuse saamise õigus puudub.
