Padar ja Vakra kohtusid Pärnus erametsaomanikega
22.05.2017
Ühinenud Metsaomanikud MTÜ, Kadri-Aija Viik:
SDE Pärnumaa maakonnavisiidi käigus kohtusid erametsaomanikega Ivari Padar ja Rainer Vakra. Arutelul maaelu komisjoni liikme Ivari Padariga keskenduti peamiselt maaelu erinevatele tahkudele ja maaelu arengukava täitmisele. Rainer Vakraga seevastu arutati metsanduse tuliseid valupunkte. Lahati põhjalikult Riigikogu Keskkonnakomisjoni viimaseid ettepanekuid metsaseadusesse.
Peamised küsimused keerlesid valitsusepoolse raiemahu peatamise võimalikkuse, omavalitsustele raie kaalutlusõiguse andmise ümber planeeringualadel ja räägiti raierahu kehtestamisest erametsades. Etteruttavalt saadi kinnitust, et metsandussektorit Eestis nende muudatuste mõjul ära lõpetada siiski ei plaanita. Metsakasvatus on majandusharu ja tegevus peab olema kasumlik. Vakra sõnul on metsaseadus muutunud aasta aastalt liberaalsemaks: puuliikide kaalutletud raievanus on lühendanud lubatud eraldisepõhist lõppraieaega, metsateatise esitamine on muutunud lihtsamaks jms.
Samas tuleb tõdeda, et kui protestimas on ligi 1000 inimest, siis on tegemist metsamajandajate poolse puuduliku kommunikatsioonitööga. Kuidas puidusektori mainet tõsta, teavad vast kõige paremini siiski selle alaga igapäevaselt tegelevad ja vastava väljaõppe saanud inimesed. Vaatamata suurele statistilisele metsaomanike arvule on olemas aga märkimisväärselt suurem arv inimesi, kes ei valda mingil moel metsandusalast teavet, näiteks kasvukohatüüpide ja juurdekasvu arvutuse kohta. Need inimesed hindavad visuaalselt muutuvat maastikupilti ja otsustavad selle põhjal.
Küsimuse ümber, mis juhtuks, kui kaotataks igasugused piirangud metsa majandamisel – nagu on näiteks Soomes ja Norras – toimus elav arutelu. Valdav osa metsaomanikest arvas, et ei juhtuks midagi ja majandamisotsus langetataks ikkagi kolme põhikomponendi põhjal: omaniku tahe, raievõimekus ja puiduturg. Kahte viimast ei ole võimalik n-ö üleöö tekitada. Arvati, et ebamõistlike metsamajanduslike otsuste vastu kunagi täielikult ei saa. Pigem võtavad tänased liiga üksikasjalikud seaduspiirangud omanikelt võimaluse ise mõelda ja otsustada. Piirangute tõttu kaotab enim metsaomanik, väheneb töökohti ja kaob omanikuks olemise huvi.
Vakra selgitas, et juurdekasvu piires raiumise mõjuuuringuga hakkab tegelema Keskkkonnaministeerium ja uuringutulemused selguvad loodetavasti sügisel. Esmased hinnangud antakse RMK poolt majandatavatele metsadele.
Tõdeti, et metsamajandamise plaane tehakse 10 ja minimaalselt 5 aastaks, seega arvutused ühe aasta ulatuses ei ole tõesed ega objektiivsed. Praegu on juba mitu sooja talve pärssinud metsatöid, seega esimese külma talve saabudes suureneb kindlasti raiemaht varem raiumata jäänud juurdekasvu arvelt.
Keskkonnakomisjoni esimees selgitas, et planeeringuga seatud rohealade teema puudutab enim linnaruumi ja peaks andma garantii, et ka metsana kirjeldatud alad ei muutu raiejärgselt elamu- või ärimaaks. Siin ei ole mõeldud hajaasustuses elamu ostnu emotsiooni naabri metsa suhtes.
Raierahu seadmine erametsas on Vakra sõnul ebamõistlik. On üldteada, et kevaditi väheneb raietöö intensiivsus ilmastiku ja teeolude tõttu nagunii. Erametsaomanikud on aasta-aastalt hakanud järjest rohkem tegelema kevadise metsauuendustööga.
Arutelul puudutati loomulikult kaitsealade ja muude looduskaitseliste piirangute teemat. Vakra sõnul on sel aastal lõpuks jõutud väljaspool kaitsealasid asuvate sihtkaitsevööndite kompenseerimiseni, mis oleks pidanud olema tehtud juba 15 aastat tagasi. Ka nõustus ta, bürokraatia kaitserežiimi mahavõtmiseks kaitstava liigi kadumisel alalt on ülearu keeruline. Metsaomanike hulgas oli kaheseid arvamusi, kas ametnikel peaks olema iga juhtumi korral suurem kaalutlusõigus või peaks kõik olema kirjeldatud kaitsekorralduskavas ja n-ö ise mõtlemine lisab otsustesse liigset subjektiivsust.
Küsimusele, kas Eestisse võiks ehitada rafineerimistehase, vastas Keskkonnakomisjoni esimees, et ta pigem toetab seda mõtet. Sama arvas ta ka ka plaanitava Rail-Balticu projekti kohta.
Kokkuvõtteks võib öelda ühe metsaomaniku sõnad: „Nende vastuste põhjal saan ma täna vähemalt rahulikult magada.“
