Paras aeg üle vaadata oma metsa küttepuiduvarud
12.04.2022
Turul taas hinda tegeva küttepuidu kvaliteediga puitu on Eesti erametsades märksa rohkem kui riigimetsas, kirjutas metsandusekspert Heiki Hepner aprillis ilmunud Erametsakeskuse õppelehes Sinu Mets.
Küttepuidu hinnad on tänavu aasta alguses tõusnud kõrgustesse, kus nad varem pole olnud. Veebruari lõpus maksis Erametsakeskuse hinnastatistika järgi tihumeeter küttepuitu 33,08 eurot. Samas hakkas hind tõusma alles eelmise aasta teises pooles ja oli enne seda päris kehv.
Taas võime nentida, et kui küttepuidu hind langeb väga madalale, siis laovarud vähenevad ja ühel hetkel, kui suurem vajadus külmemate ilmadega saabub, ületab nõudlus märgatavalt pakkumise ja hind kasvab kiiresti. Nii oli ka 2017. aastal, mil hind langes koguni 20,4 euroni tihumeeter ja tõusis siis 2018. aastal hüppeliselt. Eelmise aasta esimeses pooles hind nii madalale ei langenud, kuid siiski piisavalt madalale (ca 23,5 €/tm), et hooldusraietel või pika kokkuveoga lageraiete korral võis kännurahaga miinusesse jääda. See tähendab, et varumis- ja transpordikulud ületasid müügitulu.
Viimasele suuremale hinnalangusele oli oma mõju kindlasti Kesk-Euroopas 2018–2020 toimunud suurtel üraskirüüstetel. Need ei pruugi olla veel lõppenud, kuid möödunud aastal oli märgata siin tagasitõmbumist. Oli selle põhjuseks ilm või midagi muud, näitab lähitulevik. 2021. aasta teisel poolaastal alanud küttepuidu hinnakasvu üheks vedajaks oli rohepööre ja plaan kasutada energeetikas nii elektri kui sooja tootmisel rohkem süsinikuneutraalset taastuvat kütust. Kõrge fossiilkütuste hind on suurendanud puidunõudlust. Võrreldes veebruari hindasid eelmise aasta sama ajaga on kasv väga suur (39,4% ehk 9,4 €/tm). Siiski ei ole see hinnatõus kaugeltki nii suur, kui see on olnud gaasil.
Küttepuidu allikad
Kui vaadata meie majandusmetsi, siis näeme, et küttepuidu kvaliteedile vastava puidusordi* osakaal on kahetsusväärselt suur. (Vt statistikat Aastaraamatust Mets 2019) Surnud puid on meie metsades kokku 36,5 mln tm ehk 15,7 tm/ha. Omandivormi järgi jaguneb surnud puude kogutagavara laias laastus RMK ja teiste omanike vahel pooleks, väikese ülekaaluga teistele metsaomanikele.** Täpset statistikat ei ole, kui palju majandatavate erametsade kogutagavarast surnud puud moodustavad, aga kõikide majandatavate metsade keskmine on 7,7%. Arusaadavalt on surnud puid oluliselt rohkem mittemajandatavates rangelt kaitstavates metsades, kus on neil ka oluline keskkonnaväärtus. Selliseid metsi on riigimetsas 7,6 korda rohkem. Eeltoodust joonistubki välja pilt meie erametsade „intensiivsest” majandamisest ja küttepuidu potentsiaalist.
Teine oluline küttepuidu allikas on meie hall-lepikud, mida on 201 000 ha. Absoluutne enamus (88%) hall-lepikutest kasvab erametsades. Majandatavates metsades kasvab 28,3 mln tm hall-lepikuid ning nendele lisanduvad veel 6,1 mln tm remmelga- ja toomingapuistuid. Loomulikult tuleb küttepuitu ka teiste puuliikidega puistutest, kuid seal on selle osakaal reeglina kas tagasihoidlik või mõõdukas.
Kolmas suurem küttepuidu allikas on raidmed – tüvede laasimisel ja järkamisel tekkivad oksad ja ladvad. Valdav osa raidmetest kogutakse uuendusraielankidelt, kuid kuivemal mineraalmaal ja väiksemat tehnikat kasutades on raidmeid võimalik varuda ka harvendusraiet tehes. Silmas tuleb pidada, et raidmete varumine on keelatud loo- ja nõmmemetsades. Raidmete gruppi võiks lisada täistüvestena varutud puidu. Täistüvestena puidu varumisel kasutatakse raieks enamasti giljotiini ja puid ning põõsaid raiutakse lageraielanki ette valmistades, sihte ja kraavikaldaid puhastades, aga ka viimasel valgustusraiel või esimesel harvendusraiel, kus muid puidusorte peale küttepuidu veel ei ole. Oksi ei laasita ja tüved järgatakse ainult kokkuveost ja ladustamisest tuleneva vajaduse järgi. Raidmetena ja täistüvestena varutud puit läheb ainult hakkeks.
Hakkpuidu hinnastatistikat koostab ainult RMK riigimetsas varutud puidu kohta. Viimased aastad on hakke kuu keskmine hind olnud üle 30 €/tm. (Erinevalt muu hinnastatistika vahelaohindadest kasutab RMK hakke puhul lõpplaohinda.) Kõrgeim keskmine aastahind oli 2019. aastal (35,30 €/tm ehk 12,70 €/pm³; 1 tm=2,78 pm³). Käesoleva aasta jaanuaris oli hakke hind 36,31 €/tm, mis ei ole küll absoluutne tipphind, aga siiski üsna kõrge. Kümne aasta jooksul on hind tänavuse aasta alguse hinnast ainult kuuel kuul kõrgem olnud. Eelmise aasta jaanuariga võrreldes on hind kasvanud 18,5%, mis muidugi teiste energiaallikate hinnakasvuga võrreldes on tagasihoidlik, aga tavaolukorras oleks päris suur.
Motiive on mitu
Statistikale otsa vaadates näeme, et küttepuidu kvaliteediga puitu on meie majandatavates erametsades oluliselt rohkem kui riigimetsas ja seepärast oleks metsaomanikul nüüd paras aeg vaadata, kus tuleks raieid teha, sest nõudlus on suur ja hind hea. Eesmärk peaks olema oma maa ja puistu väärtuse tõstmine, luues tingimused kõrgemat väärtust andvate puidusortide kasvuks. Teine eesmärk võiks olla puidu kui süsinikuneutraalse energiaallika kasutusele võtmine. Mõlemat eesmärki tuleks silmas pidada nii uuendusraiet kui hooldusraiet tehes ning ära ei tohi unustada ei ökoloogilisi ega majanduslikke aspekte. Nii mõnigi kord on võimalik saavutada kaks ühes ehk pole vaja ei ökoloogilise ega majandusliku poolega kompromissi teha. See tähendab, et jättes kasvama mõne majanduslikult väheväärtusliku puu välditakse majanduslikku kahju ja saavutatakse ökoloogiline kasu.
2021. aasta detsembris jäi küttepuidu varumisel metsaomanikule kännurahana keskmiselt 9 €/tm. See on küttepuidu korral väga hea tulemus, sest 2021 märtsis oli see arv kõigest 2,5 €/tm, kusjuures vähegi keerulisemates tingimustes oleks tulnud peale maksta. Samas männipalgi korral oli kännuraha detsembris 92 €/tm ja kasepakul 105 €/tm. 2021 märtsis, kui puiduhinnad olid madalamad, oli keskmine kännuraha männipalgil 63 €/tm ja kasepakul 93 €/tm. Eelpool toodu peaks kõiki veenma, et kõrgema kvaliteediga puitu ei hakka keegi põletama. Vastasel juhul jääks metsaomaniku tulu kümme ja enam korda väiksemaks.
Alanud Ukraina sõja tõttu küttepuidu hind tänavu kindlasti veel kasvab. Venemaa alustas gaasiga manipuleerimist juba eelmise aasta teises pooles ja aasta lõpus kasvasid gaasihinnad hüppeliselt. Nüüd sõja tingimustes on ühelt poolt ebaeetiline toetada Venemaa armeed neilt gaasi ostes ja teiselt poolt on nii palju ebamäärasust, et mingit kindlat plaani sellele rajada ei saagi.
On välja pakutud, et soojusmajanduses maagaasi asendamiseks puiduga piisab, kui turule tuua täiendavalt ca pool miljonit tm puitu. See ressurss on meie metsades kindlasti olemas. Gaasikatlamajade asendamine ei toimu muidugi üleöö, aga kui me soovime järgmiseks talveks paremini valmis olla, siis on viimane minut sellega alustada. (Kevadel-suvel tuleb muidugi eriti jälgida, et küttepuidu varumisega metsaelustikku liialt ei häiritaks.) Järgmise kütteperioodi hakkpuiduhindade osas läbirääkimised juba käivad ja enne suve on kokkulepped sõlmitud. Ka loomulikul teel kuivatatud halupuit peaks tegelikult enne suve olema varutud ja riita laotud.
* Sinu Mets soovitab sõna „sortiment” asemel kasutada grammatiliselt õiget sõna „puidusort”.
** Kirjutises käsitletakse RMK halduses olevaid metsi riigimetsana ja teiste metsaomanike metsi erametsana.
