Parima metsamajandaja mõtted metsast ja metsandusest

Lauri Salumäe, Jüri Ratas, parim metsamajandaja

Tänavu parima metsamajandaja tiitli saanud Mäehansu talu peremees Lauri Salumäe Lääne-Virumaalt kirjutas õppelehe Sinu Mets talvenumbris metsast ja metsandusest.

Säästlik metsandus tähendab ühtlast kasutamist

SMI 2017 järgi raiutakse Eestis keskmiselt 10 mln tm aastas. Umbes 90% raiemahust tuleb lageraiest, mille kogupindala oli 33 000 ha (riigimetsas 19 000, erametsas 14 000 ha). Metsa (omaniku) haldaja seisukohast tuleks raiemahu planeerimisel lähtuda metsa olemist.

Majandusmetsades on küpset metsa 507 000 ha (riigimetsas 194 000, erametsas 313 000 ha), valmivat 246 000 ha (riigimetsas 93 000, erametsas 153 000 ha).

Tundub, et saaks küpset metsa raiuda kohe, kuid säästliku metsanduse põhiideed arvestades peaks plaanitava lageraie pindala aastas olema näiteks kuni 1/10 küpsete pluss kuni 1/20 valmivate metsade pindalast, kuna igal aastal muutub osa valmivast metsast küpseks.

Seega peaks aasta lõppraielank olema kuni 63 000 ha, mis peaks tähendama raiemahtu 17 mln tm (+ teistest raietest veel 1,5 mln tm). Hea peremees peaks lähtuma sellisest loogikast, kui on tahtmine käituda ratsionaalselt. Säästliku metsanduse või metsanduse hea tava kohaselt peaks toimuma metsa ühtlane kasutus, arvestades juurdekasvu taset.

Küpsed metsad on kuhjunud erametsa

Paistab silma, et küpsed metsad on kuhjumas erametsa, kus on olnud pidev alaraie. RMK aastalank võiks olla metsa küpsuse järgi 24 000 ha, mis on ainult 26% suurem tegelikkusest. Erametsas saaks raiuda aastas lagedaks 39 000 ha, mis tähendab, et tegelikult raiutakse ca 36% võimalikust.

Siit tulebki nüüd välja erametsanduse juhuslikkus ja mõjutatavus. Küpsete metsade suur osakaal teeb hädavajalikuks säästliku metsanduse põhimõtte rakendamise ja kahjuks peaks mõned aastad raiemaht ületama juurdekasvu arvestusliku taseme. Sealjuures seaduslikult pole raiemahule erametsas võimalik seada ülempiiri.

Erametsa raiemaht tuleb põhiliselt juriidiliste isikute metsast, mis tähendab, et metsaomanikud, kes on saanud omanikuks maa tagastamisel või muidu peaaegu tasuta, ei raiu peaaegu üldse.

2017. aasta metsamaa ost-müük oli 23 100 ha, kust ilmselt on tulnud põhiline erametsa raiemaht. Kui metsaomanik hoiab metsa näiteks pensionifondiks, mis on üldiselt levinud eesmärk, siis pole see kuidagi kooskõlas säästliku metsanduse põhimõtetega.

Paistab välja, et kui metsaomanik soovib mingil põhjusel metsast raha välja võtta, siis läheb kinnistu müüki ja juriidilisest isikust uus omanik teeb maksimumraie, et maa ostuks tehtud investeering realiseerida. Samas on selge, et metsakinnistule ühe korraga tekkinud lageraielankide uuenemine saab olema mittepiisav.

Muidugi mõjutab metsa müügi- ja raieotsuseid metsahoiu tahe, rahavajadus, pinnase veesisaldus, puiduhinnad, kaasomanike omavaheline läbisaamine, maksukoormus, ka soov vältida metsaistutamist ja muud juhuslikud asjaolud.

Nn talumehetarkus ei ole päris kooskõlas hea tavaga

Kas küpsete metsade suur osakaal viitab metsanduse halvale mainele ja samas looduskaitse populaarsusele? Säästliku metsanduse põhimõtete kohaselt ei saaks metsaomanik kogu küpset metsa kohe ära raiuda. Raied tuleb edasi lükata, raievanus on sellisel juhul mõnevõrra kõrgem küpsusvanusest.

Säästliku metsanduse idee tuleneb metsa kasvukiirusest ja heaperemehelikust käitumistavast. Nn talumehetarkus ei ole päris kooskõlas hea metsanduse tavaga. Kui talumehel puudub vajadus puidu järele, siis ta metsa ei raiu.

Küll aga võib mets vajada raiet, et õigel ajal ja õigest kohast puit enne surma välja tuua. Säästlik metsandus eeldab metsa suhteliselt pidevat kasutust ka väikeste kinnistute puhul. Praegu üldlevinud seisukoht, et „mets uueneb ise”, välistab suures osas säästliku metsanduse. Millegipärast peab ikka veel tõestama, et metsaistutamine on enamasti vajalik. Looduslik uuendus ei taga reeglina väärtuslikku uuendust ja isegi mitte liigirikkust.

Lepa lageraielangid võivad lepa juurevõsusid mitte anda, haavauuendus haavalankidel suure tõenäosusega saab tõsiseid ulukikahjustusi.
Loodusliku seemne uuenduseks realiseerimine sõltub seemneaastatest, sademetest mais-juunis, käbikahjurite levikust, rohurinde tihedusest ja langi koristamisest okstest ja võsast.

Metsakasvatuse suhtes on riigi ametiasutused andnud välja eksitavat infot, et justkui looduslik uuendus on sama hea kui suunatud metsauuendus, aga sealjuures tunduvalt odavam. Selliseid erametsades viljakatel kasvukohatüüpidel halvasti uuenenud endiseid okaspuu lageraielanke on suure tõenäosusega üle 100 000 ha, kus praegu kasvab valdavalt ebaühtlane väikese okaspuuosalusega majanduslikult vähekvaliteetne lehtpuuvõsa ja põõsastikud.

Iga aastaga hakkab tegelik noorendike seis ka statistikas rohkem välja paistma ja mõjutama tuleviku metsamajandajate tegevust. Kahjuks tuleb nentida pidevat metsaseaduse § 25 (Metsa uuendamise kohustus) rikkumist.

Looduskaitse kui vastuseis metsandusele!

Looduskaitsepoliitika mõjutab oluliselt metsandust. Looduskaitse metsas vastandub metsandusele, loodusväärtuste kaitse on teisejärguline küsimus looduskaitsele.

Looduskaitse on osa sotsiaaldemokraatlikust poliitikast, mis taotleb
sotsiaalset võrdsust ja eraomandi piiramist. Hetkel kehtiva looduskaitseseaduse järgi on nii, et kui kellelgi looduskaitseeksperdil tekib idee metsaosa mingi kaitsealuse liigi kaitseks range kaitse alla võtta, siis pole takistuseks ei omaniku vastuseis ega ka metsa tegelik looduskaitseline väärtus. Ekspert ei pea tõestama suurt midagi, keskkonnaamet kinnitab suure tõenäosusega iga ekspertiisi.

Kaitsealuse liigi või metsaelupaiga tüübi ohustatus on sõnastatud EL õigusloomes ja lihtsalt tõlgitud eesti keelde ilma kohalikele oludele kohandamata.

2016. aastal võeti range kaitse alla lendorava potentsiaalsed elupaigad, 20– 30 metsaomanikku said kirjaga kaitsekohustuse teatise, mille kohaselt on nende maal metsakasutus peatatud. Tegemist on metsadega, mille rahasse arvutatud väärtus võib olla 5000–10 000 €/ha.

Nii mõnigi omanik sai 6-kohalise summa suuruse karistuse osaliseks, looduskaitsjaid keskkonnaametis ei takistanud ka see, et sellist karistusliiki nagu metsakasutusõiguse äravõtmine (või peatamine) karistusseadustikus pole.

Need omanikud, kes olid saanud maaomanikuks suhteliselt tasuta, justkui eriti kahju ei kannata. Küll aga need, kes pensionisambasse investeerimise eesmärgil olid soetanud metsamaad, on asunud kohtuteele.

Õiguskaitseorganites on seni toiminud praktika kohaselt ilma arusaadava põhjuseta looduse õigused ülimuslikud kodanikuõigustest.
Kohtud on asunud tõlgendama põhiseaduse vaimu endale sobivalt. Nn lendoravasaaga on hästi kajastatud meedias, küll aga on vaikselt samasugune protsess toiminud enne ja toimib ka tänapäeval.

Riik pakub range kaitse alla sattunud metsakinnistu eest kinnistu ostu võimalust, mis pole tihti rahuldav mitte ainult hinnastamise tõttu. Küll aga tuleb nii mõnelgi senisel metsahoidjal hakata vaatama teist elupaika, sest tema igapäevane elu ja tegevus oma kinnistu ligidal muutub mõttetuks. Tuleb jällegi korduvalt tunnistada, kuidas linnaegoism juhib maaelu kadumist…

20Shares