Peagi jõuab ka eestlaste autodesse biokütus
07.02.2018
Praegu on bensiin või diisel, mida oma auto paaki valame, tehtud peamiselt naftast ja mõnest lisaainest, Kirjutab ERR. Alates 1. maist on aga kõigil kütusemüüjatel kohustus panna sinna juurde ka biokütust.
Kütusetarnijad peavad fossiilse kütuse hulka lisama biokütust ligikaudu viis mahuprotsenti. Seda lisatakse nii mootoribensiinile oktaaniarvuga 95 kui ka diislikütusele. Biokomponent ehk biokütus on vedel või gaasiline kütus, mis on toodetud biomassist.
Biokütuste erinevad generatsioonid
Biomassi järgi jagatakse biokütus esimeseks ja teiseks generatsiooniks. Esimese generatsiooni biokütused on toodetud peamiselt teraviljast ja õlikultuuridest. Kuna tegu on ka toidukultuuridega, konkureerivad need biokütused meie toidulauaga.
Teise generatsiooni biokütused on toodetud erinevate valdkondade jäätmetest ja jääkidest, mis tulevad põllumajandusest, metsandusest ja vesiviljelusest. Puidust efektiivne biokütuste tootmine on ka metsanduses “kuum teema”. Puidupõhistest biokütustest ja nende tulevikust räägiti mullu sügisel toimunud puiduenergia seminaril Puit Energiaks.
Loe seminari “Puit Energiaks” kokkuvõtet SIIT, Soomes vedelaid biokütuseid tootva Fortumi tegevuse kohta, kes samuti seminaril kohal oli, saab lähemalt lugeda SIIN.
Praegu otsustavad seda, kas kütusesse lisatakse esimese või teise generatsiooni biokütust, kütusetarnijad. Kütust rafineerivad Eestile tehased Soomes ja Leedus ning biolisandi osas sõltumegi just neist.
ERR kirjutas, et Porvoos asuvas rafineerimistehases kasutatakse biokütuse tootmiseks hoopis loomset rasva – peamiselt tapamajadest kogutud loomarasvade jääkidest. Kuid katsetatakse teistegi toorainetega.
Range kontroll
Kütuste kvaliteet on range kontrolli all. Eestis teevad Keskkonnauuringute keskuse kütuselabori spetsialistid pistelisi kontrolle igas Eesti tanklas. Keskmiselt võetakse aastas 500 proovi, et kontrollida kütuste kvaliteedi vastavust Euroopa direktiividele. Aina karmistuvad keskkonnanõuded panevad proovile ka kütusetootjad.
Laboris testitakse kütuseid lugematute parameetrite järgi, et need oleksid sobivad autode mootoritele ja põlemisjäägid kehtivate normide piires. Näiteks vaadatakse kütuses oleva väävli sisaldust: mida vähem seda on, seda vähem tekib heitgaasina vääveldioksiidi – seda gaasi, millest tekivad happevihmad.
ERR küsis Neste tehnoloogia ja uuruuringute valdkonna asepresidenilt Petri Lehmuselt, kas biokütus aitab meid nafta lõppemise korral. Tema sõnul ei ole probleem mitte nafta lõppemises, vaid selles, et me ei saa kasutada viimast naftat. “Sellepärast peaksime tegelikult kiirendama kõiki erinevaid meetmeid, et asendada fossiilset kütust. Seda näeme mitmes valdkonnas. Lisaks biokütustele vajame teisi meetodeid nagu elektrifitseerimine, tarbimise vähendamine ja seda tüüpi meetmeid. Kõik see koos võib võimaldada meil vähendada fossiilikütuste kasutamist ajapikku. Aga kõige lõpuks on tarbija see, kes otsustab.”
