Pealtnägijas lahati metsavahendajate jõhkraid võtteid
06.09.2017
ETV Pealtnägija:
Vaata eetris olnud saatelõiku SIIT.
Metsavahendajate seltskond, kes tegutseb mitme juriidilise keha taga meelitab tihti eakaid ja võhikuid oma metsa võileivahinnaga müüma. Kriitikute hinnangul võib see vormilt olla korrektne, kuid on sisult pettus ja nõrgemate ära kasutamine, mille teeb eriti küüniliseks vahendajate väga edev elu. Heldur Lindebaum Järvamaalt, Heiti Erala Lääne-Virumaalt ja Kaupo Kuus Võrumaalt on värsked saatusekaaslased, kes said enda sõnul kõrvetada metsavahendajate seltskonnalt, kes tegutseb mitme juriidilise keha taga, aga millest suurim ja väliselt soliidseim on Eesti Metsameister, vahendas “Pealtnägija”.
Tartus baseeruv Eesti Metsameister on enda sõnul suurim ja kiiremini arenev metsatehingute vahendaja, kes on vaid kolme aastaga sõlminud juba tuhat tehingut.
Firma juht ja osanik Taavi Lellep nõustus intervjuuga, aga mitte Eesti Metsameistri kontoris, vaid neutraalsel pinnal. Lepitud ajal ilmusid tema asemel kohale Metsameistrit esindav vandeadvokaadi abi ja firma ostujuht, kes ka intervjuud omalt poolt filmis. Kaamera ette astus kolmas mees, Ats Loot, kes firma kodulehel kannab tiitlit metsanduse vanemnõunik, aga palus end nimetada lepinguliseks esindajaks. Tema sõnul on vahendamise halb kuulsus ülekohtune ja käesolev lugu konkurentide tellitud laimukampaania.
“Pealtnägijale” on teada rohkem kui kümme probleemset juhtumit üle Eesti, mis puudutavad sama vahendajate seltskonda, aga Erala, Kuus ja Lindebaum on ainsad, kes julgevad avalikult rääkida. Kolme mehe lood on üldjoontes sarnased. Kõik algas ühest telefonikõnest, milles küsiti, kas omanik ei taha metsa müüa.
Staažikas metsakonsulent Piret Arvi on vahendusäri suhtes kriitiline. Nii tema ise kui ta lähedased on metsaomanikud ja saavad moosimiskõnesid alatasa.
Ats Loot selgitas, et ettevõttel võib olla mõnes konkreetses piirkonnas kõrgendatud huvi ja metsaregistrit kasutades vaadatakse, kus kinnistul oleks mõistlik metsa majandada. Riiklikust kinnistusraamatust võetakse seejärel väljavõte, et selgitada välja omanik. Kuidas aga omaniku kontaktid saadakse, on Loodi sõnul ärisaladus.
Aasta alguses kirjutas Postimees kahtlusest, et Metsameister ja teised vahendajad kasutavad riiklikest registritest lekkinud andmeid, aga firma eitab seda kategooriliselt. Enda sõnul on nad lihtsalt osavad ametlike registrite kasutajad ja internetis guugeldajad.
“Keegi ei saa ju keelata neil helistamast, et ärge tehke nendega tegemist. Mina olen öelnud metsaomanikele seda, et kõik need, kes helistavad, on vahendajad ja kui te tahate ikka õiget hinda, siis otsige ise omale metsale ostja,” kommenteeris Piret Arvi.
Leping sõlmiti eraisikuga
Firma sõnul kulub keskmiselt tehinguni jõudmiseks kaks-kolm kuud ja mingit survestamist pole.
Kõigis juhtumites on omad nüansid ja pöörded, aga lõpuks on kõige olulisem hind. Pensionil insener Kaupo Kuus nõustus müüma raieõiguse viiel hektaril 29 000 euroga. Töövõimetuspensionil endine traktorist-autojuht Heldur Lindebaum loovutas 16-hektarilisel krundil raieõiguse 35 000 euroga.
Kui Lindebaum sõlmis mullu suvel lepingu otse Eesti Metsameistriga, siis Erala ja Kuusi puhul tuli mängu uus osapool. Ehkki kõik korraldas Metsameister, siis Erala ja tema abikaasa said alles notaris aru, et sõlmivad lepingu hoopis kellegi eraisik Olar Järvlooga.
Järvloo on salapärane aga samas korduvalt ajakirjanduses kajastatud metsamaade vahendaja, kes teeb aastas suurel hulgal tehinguid.
“Tegelikult see loogika on seal üsnagi lihtne taga. Kuna meie näiteks räägime inimesega, aga tuleb välja, et me ei suuda talle pakkuda konkreetses piirkonnas parimaid tingimusi, olgu see hind, olgu see metsauuendus või mis iganes tingimused, siis meil on omad koostööpartnerid, kes selles piirkonnas võib-olla tõesti saavad paremat hinda pakkuda või paremaid tingimusi. Sel juhul me viime otsad kokku,” selgitas Ats Loot.
“Meie ei saanud temaga kokkuleppele, aga kuna me tahtsime ikkagi kliendile parimat, siis jõudis Olari Järvlooni,” lisas Loot, miks leping sõlmiti lõpuks hoopis Järvlooga.
Ka Võrumaa mehe Kaupo Kuusiga rääkis tehingu läbi justkui Metsameistri meeskonna liige Sander Rikken, aga juriidiliselt tehti leping hoopis firmaga Bronx Wood, mille nimel pani allkirja sama mees ehk Sander Rikken.
“Meie võtsime esmase kontakti, aga sealt edasi ei jõudnud kokkuleppele,” põhjendas Loot. Sellega, kas Bronx Wood maksis selle eest Eesti Metsameistrile, ei ole Loot enda sõnul kursis.
Nii Olar Järvloo kui ka Bronx Wood kinnitasid, et Eesti Metsameister sisuliselt müüb omakorda vahendustasu eest neile infot võimalike tehingute kohta.
Maatükk müüdi edasi kordades kõrgema hinnaga
Jutt, et Eesti Metsameister tahtis neile parimat, ajas metsa müünud mehed naerma.
Talunik Heiti Erala koos abikaasaga nõustus müüma ligi 18 hektarit maad, sealhulgas neli hektarit metsa. Nad said aru, et hind on 15 000, millest neile notarisse mineku ajaks laekus käsirahana 3500 eurot. Rohkem aga raha ei laekunud.
“Lepingus oli kirjas 15 000. Pärast Järvloo ütles, et see on kogu selle metsa hind, mis teil üldse on, et kas te siis aru ei saa, et see oli hoopis see number, mis üldse see metsa väärtus on seal,” selgitas Erala.
Selgus, et sama krunt müüdi kohe edasi kümnekordse hinnaga ehk üle 38 000 euro eest.
Järvloo versiooni kohaselt ei vasta edasimüügilepingus kajastuv 38 752 eurot tegelikkusele, sest ta müüs ühes paketis edasi hulga krunte ning notar jagas tehingu kogusumma arvestuslikult kõigi kruntide vahel.
Kuid sarnane lugu oli teiste meestega. Kui Heldur Lindebaumi lapsed isa tehingust kuulsid, tellisid nad oma hindamise, mille järgi oli metsa väärtus tegelikult 140 000 ehk umbes kolm korda enam.
“Einoh, mis ma tundsin? Ma mõtlesin, loll,” tõdes Lindebaum.
Ja Kuusi metsa tegelikuks hinnaks osutus 60 000 ehk kaks korda rohkem. “Tundsin kohe, et ma olen väga palju petta saanud,” ütles ta.
Metsameistri sõnul tuleb enne järelduste tegemist aga iga juhtumit vaadata sisuliselt. Näiteks Heldur Lindebaumi puhul on Ats Loodi sõnul kasvava metsa väärtus tõesti 140 000 eurot.
“See tähendab seda, et me räägime nii metsast, mis jääb püsti, mis kasvab ja läheb raiesse. Raiesse mineva metsa väärtus oli seal 84 000,” rääkis Loot.
See tähendab, et Eesti Metsameister pakkus Lindebaumile kompleksteenust, kuhu kuulus suur hulk muid tegevusi ja kulusid kuni uute istikute asendamise ja hooldamiseni veel mitu aastat hiljem.
“Kasumi marginaal oli seal kahe aasta peale 15 protesnti. Ma arvan, et see on täiesti mõistlik, kui me pakume kompleksteenust, et mets on ka 30 aasta pärast ilus, mitte ei kasva lihtsalt võssa,” sõnas Loot.
Metsamüüjad anti kohtusse
Eesti Metsameistri juht Taavi Lellep on kaks korda kriminaalkorras karistatud – esimest korda ecstasy vahendamise ja teisel korral peksmise eest grupis, kuhu kuulus ka tema vend Tõnis.
Viimasel on sarnane vahendusäri Eesti Maavara, mille äritavade kohta on samuti pretensioone.
Tegu on aktiivsete sotsiaalmeediakangelastega, kes armastavad glamuuri, luksust ja välisreise ning kelle ühine hobi näib olevat jõusaal. Enda esitlemine playboy ja filantroobina või hashtagid #manhattan, #Gucci, #champagne ja #shopping ajavad Lindebaumi marru.
“Kindlasti ei ole meie eesmärk otsida Eestis üles ainult vanad ja nii-öelda kaitsetud kliendid. Need on lihtsalt üksikud juhtumid. /…/ See on kallutatud artikkel ja nagu ma ütlesin, inimestel on keskmiselt meie ettevõttest kaks-kolm kuud aega, et aru saada, mis toimub, kus toimub ja väga suur osa tehingutest toimub notari juures, kus notar üksipulgi räägib läbi, mida ta müüb, kas ta saab aru, mida ta teeb jne,” rääkis Loot.
Eesti Metsameister selgitas, et need vanaisad ja vanaemad on asjadest valesti aru saanud või lausa valetajad ning konkurentide – konkreetsemalt oksjonikeskkondade poolt – üles ässitatud.
Kui aga Lindebaum ja Kuus tahtsid enda meelest ülimalt ebasoodsatest tehingutest loobuda, anti hoopis nemad kohtusse.
“Kui teie olete jõudnud inimesega kokkuleppeni, kõik on, tundub, hetkel jõus, arusaadav, et inimene mõistab täpselt, mida me teeme, eks ole. Te teete omapoolsed kulutused, te planeerite töö ette ja siis järsku tahetakse kõik teilt käest ära võtta, siis muidugi esimene asi ei ole meil kohtutee, absoluutselt mitte. Me üritame leida kompromissi, selgitada, milles on üldse probleem. Aga kas teie ei võitleks enda eest. Kas te ei kaitseks ennast?” küsis Loot.
Lõpuks sõlmiti kohtus kompromiss, kus Heldur Lindebaum sai metsa tagasi, koolirahaks jäi advokaadi arve. Heiti Erala sõlmis kohutvälise kokkuleppe, millega sai raha juurde. Kaupo Kuus võitis pärast pikki ja keerulisi vaidlusi kohtus ja müüs metsa kaks korda kallimalt.
Oleks Eesti Metsameistri vahendatud tehingud algsel kujul läbi läinud, oleks ainuüksi nende kolme pensionäri pealt vahelt teenitud vähemalt 100 000 eurot.
Eesti Metsameister saatis veel pärast intervjuud “Pealtnägijale” kirja, kus kordas, et tegu on üksikute eranditega ja leiab, et “on absurdne ja meelevaldne tõdeda, et 1-2 veaprotsendi juures näitab see ettevõtte puhul midagi äripraktika kohta”.
Moraal on, et metsaomanikud peaksid mõtlema pikemalt, võtma rahulikult, tutvuma turuga ja võtma rohkelt pakkumisi. Kui lepingu sõlmimiseks läheb, peaks seda asjatundjale näitama, kui pole varem ise sellega kokku puututud.
