Peipsi ääres uuritakse õhuniiskuse mõju metsale

04.12.2015

EESTI PÄEVALEHT, Hendrik Kuusk: Aastaid vaikselt võsa vahel tegutsenud teadlased ennustavad kliimamuutuste mõju metsale.

Pariisi kliimakonverentsil üritatakse leida lahendusi planeeti ohustavatele muutustele. Eesti kliimat saab prognooside järgi iseloomustama õhuniiskuse märgatav kasv.

Peipsi ääres elab aga osa Eestit juba tulevase sajandivahetuse kliimas. Tõsi küll, väga väike osa: neli neljateistmeetrise diameetriga ringi. Pisike Rõka küla peidab endas väikest teaduskeskust, mis teeb maailmas ainulaadseid uuringuid. Külateelt vaevu märgatava aia taga laiuvad ligi kolmel hektaril hübriidhaavad ja arukased, mis on juba seitsme aasta vältel teadusuuringu aluseks olnud.
Tulemused on teaduslikult põnevad, kuid mitte rõõmustavad.

Tartu ülikooli ökofüsioloogia ja rakendusökoloogia töörühm eesotsas Priit Kupperiga imiteerib seal kliimat sajandivahetusel. Puistu äärde ehitatud laborisse astudes ütleb Kupper, et juba on jõutud järeldusteni, mille põhjal on kirjutatud ka mitu teadusartiklit. „See on ainuke koht maailmas, kus uuritakse just õhuniiskuse mõju metsale,” sõnab Kupper. Huvi eestlaste tegevuse vastu on suur, sest tulemused on üllatavad.

Katsealal kasvavad puud on geneetiliselt identsed. Keset kloonide armeed kulgeb sirge tee, millest kahele poole jäävad valgete postidega ümbritsetud ringikesed. Need pole hiiekohad pühas metsas, vaid katseala teadusvõsas.
Puude kasv jääb kinni

Just nendes ringides hoitakse õhuniiskust umbes 7% tavapärasest kõrgemal. Puude vahelt jooksevad ringidesse väikesed voolikud, mis jõuavad valgete postideni. Sealt piserdatakse veeauru puudele. Teadlaste endi välja mõeldud pealtnäha lihtne ja pisut robustne süsteem annab võimaluse mõõtmisi teha ning tulemusi kontrolltingimustega võrrelda.

Tulemused on teaduslikult põnevad, kuid mitte rõõmustavad. Kõrgemas niiskuses hoitud hübriidhaavad kasvavad viie aasta jooksul kuni meetri jagu aeglasemalt kui teised, selgitab Kupper. Kõige otsesemalt paneb see kukalt kratsima metsamehed, kes võib-olla peavad hakkama arvestama puude aeglasema kasvuga.
Suurendatud õhuniiskuses saavad arukaskedest hapnikutootjate asemel õhureostajad.

Peipsi äärest saadud tulemuse teeb oluliseks, et üldiselt arvatakse, et kliimamuutusega kaasneb hoopis puude kasvukiiruse suurenemine. Tartu ülikooli teadlaste hinnangul võib olukord meie regioonis varem arvatust erineda. Seda juhul, kui temperatuuri ja CO2 kontsentratsiooni tõusuga kaasneb ka õhuniiskuse suurenemine.

Peale selle on puudelt koorunud teinegi avastus. Suurendatud õhuniiskuses kasvavad arukased toodavad rohkem süsihappegaasi, kui seovad. Koolitarkust meenutades tundub see ebaloogiline, kuid ometi just nii on läinud.
Eesti probleem on selles, et muutus on kiire ja mõjutab puid, mis meil ka praegu kasvavad.

Harjumatus niiskuses hakkavad puud toitaineid ja hapnikku aina rohkem juurte kaudu tarbima. Kupper selgitab, et nende maa-alune osa on märgatavalt suurem kui tavatingimustes kasvanud kaskedel, mistõttu suureneb nii-öelda juurte kaudu hingamine. See aga eritab, nagu hingamine ikka, süsihappegaasi ja lehed ei suuda fotosünteesiga seda samas mahus kompenseerida. Tulemus: puudest saavad reostajad.

See ei tähenda, et puud niiskes kliimas alati nii käituvadki ja et Amazonase vihmametsade raiumine aitaks CO2 taset atmosfääris vähendada. Kui taimed on selliste tingimustega harjunud, tekib kohanemus. „Eesti probleem on aga selles, et arvatav kliimamuutus toimub kiiresti ja mõjutab sama põlvkonna puid, mis meil ka praegu kasvavad,” selgitab Kupper. Niiskus tekitab puudele lihtsalt stressi.
Raagus puude vahelt paistavad kliimaeksperimendi jaoks paigaldatud katseringid väga hästi silma. Ometi pole sellest varem kuigi palju räägitud.    Foto: Andres Putting

Tulevik näib hall nagu taevas katseväljaku kohal, kuid nii otseselt tulemusi tulevikuväljavaadetele siiski üle kanda ei saa. Kupper selgitab, et puude kasv oleneb veel paljudest muudest tingimustest, nemad aga uurivad ainult niiskuse mõju taimedele. „Kindlasti ei saa väita, et meie katse tulemused vastaksid otseselt sajandivahetuse kliimale,” rõhutab Kupper.

Loomulikult soovib Kupper sama katset korrata erinevates tingimustes ja teiste puuliikidega. Salamisi loodab ta, et võib-olla saab peagi ka okaspuid uurima hakata. „See oleks väga põnev!” Aga ka märgatavalt kallim. Samuti sooviks ta katsesse lisada muid tegureid, kuid küsimus on rahas. „Eks kõige odavam on ikka vett pritsida,” muigab Kupper.
8000 puud ja 400 andurit

Rõka metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise keskust hakati ehitama 2006. aastal ja kaks aastat hiljem alustati teaduslikke uuringuid.

Projekti korraldavad Tartu ülikooli teadlased, kuid teevad seda maaülikooli maal.

Keskuse loomine läks maksma 10 000 000 krooni (640 000 eurot), millest suurem osa tuli Euroopa Liidult.

Ligi 8000 puud kasvavad 2,7 hektari suurusel maa-alal.

Kokku on üheksa katseringi, mis jagunevad kontrollringideks ja niisutusringideks. Ülejäänud puud toimivad puhvertsoonina.

Igas katseringis on kaks puuliiki: hübriidhaab ja arukask. Need valiti seepärast, et kliimamuutuse tulemusel suureneb põhjalaiuskraadidel just lehtpuude osakaal.

Õhuniiskust suurendatakse ligi 7% võrra, kuid seda hoitakse alla 75%.

Uuringute perioodil koguvad puudelt andmeid 300–400 andurit.