Piirimaa eest laekuvad sendid ärritavad setosid
07.03.2016
POSTIMEES.EE, Nils Niitra:
Seto Kuldar Laanelind ei kavatse 1550 ruutmeetri suurust piiririba 90 euro eest riigile kinkida: «Mul keeraks isa hauas teise külje, kui ta teaks, et parseldan sellise hinna eest maad maha!»
Laanelinnu sõnul ostsid maa kunagi tema esivanemad ja siis maksis see hingehinda. «Riik tahab seda maad olematu hinnaga kätte saada,» lausus Laanelind. Ta on arvutanud, et ruutmeetri hinnaks kujuneb 5,8 senti.
Riik tasub krundil kasvava metsa võõrandamise eest eraldi ja selles on siiski kokkulepe saavutatud. Metsa asjus andis riik Laanelinnu kinnitusel valida: kas lasete metsa raadata ja saate palgid endale, müüte puidu riigile või annate tasuta riigile. Aga ta ei lase ka metsa maha lõigata enne, kui sellealuse maa hind vastab tema ootustele.
«Nemad põhjendavad madalat hinda sellega, et see on piirialune maa ja ma ei saa seda niikuinii kasutada,» lisas Laanelind. «Eks ma võtsin sealt varem ikka mõne kuivama hakanud puu, aga päris piiri servani ma teda muidugi hooldada ei saanud – see ei tähenda siiski, et sellel maal pole hinda. See on minu maa ja mina hindan selle väärtuseks rohkem kui 90 eurot.»
Laanelinnu andmetel on neid inimesi, kellele riigi pakutav hüvitis ei sobi, kokku 26. «Mina tegin riigile omapoolse ettepaneku, mis hinda ma soovin saada,» lisas ta. «Vastatud pole muuga kui sellega, et ma võiks jääda ikka riigi pakutuga nõusse.» Laanelind on valmis hädavajadusel oma õiguste kaitsmiseks ka kohtusse minema. «Mis mul muud üle jääb? Mul ei ole kaotada midagi peale 90 euro.»
Laanelind ei ole erand, pakutav hüvitis ärritab enamikku setosid. Helju Mikitalo riigiga tõenäoliselt kemplema ei hakka, aga pakutuga pole ta samuti rahul. «Riigipiiri peab ju andma ära, muidu nad sundvõõrandavad,» lausus ta. «Mulle pakuvad nad maa eest kaheksa senti ruutmeetrist, aga vaadake, mis hinnaga inimesed oksjonil riigilt maad ostavad! See on naeruväärne!»
Kümmekond eurot
Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna nõuniku Tõnu Hundi sõnul võõrandab riik kontrolljoonest kümme meetrit sisemaale ulatuva ala. «Teatud kohtades oleme huvitatud rohkemast kui see kümme meetrit, see oleneb loodusest ja maastikust, samuti on meil vaja juurdepääsuteid, et hooldada piirirajatisi,» selgitas ta. «Räägime kinnistuomanikega läbi, kas eelistada servituuti (notariaalselt kinnitatud õigus kinnistut kasutada – N. N.) või ostame võimalusel maad.»
Suurel osal piiriribast on juba aastate eest moodustatud eraldi katastriüksused, ent need kuuluvad endiselt eraomanikele. Tervelt 30 juhul tuleb siiski juba varem välja mõõdetud piiririba katastriüksused ümber mõõdistada.
Kõige väiksemad võõrandatavad tükid on vaid paarikümne ruutmeetri suurused, suurimad aga 10 000-ruutmeetrised. Mõnekümneruutmeetrise viletsa pinnasega maatükikese võõrandamise eest saab Hundi sõnul ehk kümmekond eurot. «Need hinnad on paraku sellised,» ütleb ta.
Riik lasi maid hinnata Domus Kinnisvaral, aluseks võeti piirkonna maade turuväärtus. Hundi kinnitusel pole sellele väärtusele mingit emotsionaalset koefitsienti juurde arvestatud. «Hindaja hindas maid vastavalt kohalikele oludele ja läheduses toimunud kinnisvaratehingutele,» rääkis Hunt.
Kuna tükid on väiksed, on ka hüvitatavad summad tagasihoidlikud. Kümnemeetrisel ribal on tema sõnul niikuinii peal tegevuspiirangud ja omanikel pole selle maaga kuigi palju peale hakata. Nende maatükkide peal tohibki tegeleda üksnes piiririba hoolduse, väljaehitamise või piiri valvamisega.
Kui inimesed ei ole maade võõrandamisega vabatahtlikult nõus, järgneb sundvõõrandamine. Kohtuveskid jahvatavad aga aeglaselt, sestap võivad sellised vaidlused venida pikale ja takistada piiri lõplikku valmisehitamist. «Võtame kinnistuomanikke ikkagi algusest peale partnerina – me ei taha lihtsalt minna ja ära teha. Inimesed on seni arusaajad ja otseseid põhjalaskjaid pole küll täheldanud,» lisas Hunt.
Postimees viskas pilgu maa-ameti statistikale, mis puudutab tehinguid maatulundusmaaga kagupiiriäärsetes valdades alates eelmise aasta algusest. Selgub, et ruutmeeter maksis sõltuvalt omavalitsusest keskmiselt 25–33 senti. Domus Kinnisvara kutseline hindaja Kristjan Gross kinnitas, et tellija ehk riigi soovil ei arvestatud hindamisel piiriäärse maa kasutuspiirangu mõju. Niisiis võiks arvata, et riik tuli maaomanikele veidi vastugi.
«Tulenevalt seadusest ei ole võimalik neid alasid vastavalt maa sihtotstarbele ja kõlvikule kasutada – nii näiteks ei saa põllumaa omanik kasutada piiririba põllumana,» selgitas Gross. «Sellele vaatamata soovis tellija leida äralõikele hüvitusväärtuse, mis oleks kõige lähedasem võimalikule turuväärtusele.»
Gross lisas, et suur osa äralõigete alla jäävatest maadest olid väheväärtuslikud – kraavinõlvad, lageraiega maad, niisked alad ja sood. «Me ei saanud võtta hindamise aluseks kvaliteetsete põllu- ja metsamaade tehinguid, sest äralõiked seda ei olnud. Lageraietega või väheväärtusliku loodusliku rohumaa tehingute hinnad on Põlva- ja Võrumaa piiriäärsetes valdades vahemikus 500–800 eurot hektarist ehk viis kuni kaheksa senti ruutmeetri eest.»
Hundi kinnitusel tasub riik inimesele kõik võõrandamisega seonduvad kulud. «Üritame asju nii ajada, et kui inimene peab minema kaugele notari juurde, siis katame ka selle kulu.»
Praegu on jäänud Hundi andmetel veel 15–20 kinnistuomanikku, kellel on riigi pakutava võõrandamishinna kohta eriarvamus.
Kokku võõrandab riik 103 kinnistut, neist osal on kaasomanikud ja sestap käib jutt 130 maaomanikust. Valdav osa on seega riigi tingimustega nõustunud. «Inimesed on arusaajad ja mõistavad, millega meil tegemist on,» lisas Hunt. «See ei ole mingi kasumlik ettevõtmine, vaid Eesti riigipiiri mahamärkimine.»
Otse vastu piiri
Monika ja Indrek Tenno talukoht Värska vallas Perdaku külas piirneb Venemaaga, talumaja jääb kontrolljoonest vaid 40 meetri kaugusele. Tennodel läks suhtlus riigiga lobedalt ja kuna võõrandatav riba on elamumaa, makstakse ka ligikaudu 700 ruutmeetri eest lausa paar tuhat eurot ehk palju rohkem kui tavalise maatulundusmaa omanikele.
Tennod hooldasid varem piiriribale jäävat puistut, aga puud võeti nüüd maha. Monika Tenno sellest siiski suurt numbrit ei tee.
Vahetult piiriäärseid elamumaid on siiski tervel kagupiiril vaid üksikuid ja Tenno kinnitusel ongi praegu kurjad eelkõige need omanikud, kel piiri ääres metsa- või muud maad. «Samas ei saa sellel kümne meetri laiusel ribal niikuinii midagi teha,» lausus ka Tenno. «Isegi puid ei tohtinud loata maha võtta – niisiis kuulusid need maad omanikele üsnagi mõtteliselt.»
Seto kultuuritegelase Aare Hõrni hinnangul suhtub kohalik rahvas kontrolljoone väljaehitamisse üldiselt positiivselt, ehkki see kinnistab veelgi enam suure osa Setomaa jäämist Venemaale. «Seoses kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise ja rändekriisiga arvatakse pigem, et kontrolljoon peaks olema kontrollitav,» lausus ta.
Esimesed võõrandamisettepaneku kirjad läksid Tõnu Hundi sõnul teele alles eelmise aasta novembris. Ühtki kinnistut pole praegu veel võõrandatud, ehkki juba pannakse paika esimesi notariaegu. Hundi hinnangul kulub omandamiste lõpule viimisele kogu tänavune aasta. Piiri väljaehitamine läheb maksma 71 miljonit eurot ja see peaks valmima ülejärgmisel aastal.
