Põhja-Eesti Metsaühistu – mitte ainult pealinlastele

29.01.2016

TOOMAS KELT:

Kõige rohkem Eesti erametsaomanikke elab Tallinnas ja Harjumaal, näitab statistika. Paljud neist on ühinenud ka erametsaomanike organisatsiooniga – metsaühistuga. Tallinnas ja Harjumaal on selleks Arved Viirlaiu nimeline Põhja-Eesti Metsaühistu.

“Põhja-Eesti Metsaühistu ei kuulu kõige vanemate metsaühistute sekka,” räägib ühistu juht Kalle Põld. “Esimesed metsaühistud tekkisid kohe taasiseseisvumise järel, enamasti seal, kus oli olemas aktiivne eestvedaja. Aastal 2004 võtsin kodukohas Kose vallas mõned inimesed kokku ja nii ta alguse saigi. Alustajaid oli kolmekümne inimese ringis, hiljem liikmeskond kasvas. Siis tekkis võimalus ühineda teiste väiksemate ühistutega Harjumaalt ja ka Raplamaalt. Praegu on meil liikmeid ligi pool tuhat,” räägib Kalle Põld.

Ühistu liikmete taust ulatub seinast seina

Inimesi tuleb juurde ja lahkub. Lahkujad on põhiliselt need, kes oma metsa maha on müünud. Muudel põhjustel lahkujaid peaaegu ei olegi. Põld kinnitab, et Põhja-Eesti metsaomanikud on veendunud, et ühistu töötab nende heaks, mitte vastupidi.

Ühest vastust küsimusele, et milline see keskmine metsaomanik siis on, Põllul ei ole. “Liikmeskond on meil kirju,” räägib ta. “Tallinn, pealinn ja suurim asum teeb selle kirjuks. Põhiosa liikmetest elabki ühistu tegevuspiirkonnas – Põhja-Eestis.”

Aga on ka üksikuid liikmeid mujalt – peaaegu igast maakonnast. Piisavalt on selliseidki metsaomanikke, kes ise elavad Tallinnas, aga kelle mets on näiteks Saaremaal või Lõuna-Eestis. Eks neil raskem ole – elukoha järgi tasub kuuluda meie ühistusse, aga kui nende mets vajab majandamist, siis tehakse koostööd metsa asukohajärgsete ühistutega. “Konkurendid me ei ole ja koostöö teiste ühistutega on siiani laabunud,” iseloomustab Põld ühistu tegevust ja selle liikmeid.

Metsaomanikul on ka võimalus kuuluda üheaegselt mitmesse metsaühistusse, kellelegi pole selles osas takistusi tehtud.

Põld selgitab, et ühistud pakuvad nii-öelda “pehmeid” ja “kõvasid” teenuseid – esimesed on koolitused, kommunikatsioon, nõustamised, teise alla kuuluvad metsade kasvatamise ja majandamisega seotud tööd.

Ühistu aitab hädasid ennetada

Nagu paljud teised metsaühistud, pakub ka Põhja-Eesti Metsaühistu oma liikmetele mitmekülgset teenust – ükskõik mis probleem metsaomanikul ka on, ühistust saab ta alati abi, alates uue metsapõlve rajamisest ja hooldamisest kuni küpse metsa raiete ja puidu turustamiseni välja.

Kahjuks nii mõnedki metsaomanikud leiavad metsaühistu üles alles siis, kui nende metsas on mingi “jama” toimunud; kas on raieõiguse müügiga tekkinud probleemid või siis on raietega mets ära lagastatud, metsamaapind ära rikutud. Ühistu aitab neid metsaomanikke nii juriidiliselt kui nõuannetega. Aga eks metsaomanike ootused ja soovid ühistule on ka erinevad.

Ühistu peaks kandma kindlat missiooni

Juhtub sedagi, et metsaomanikul on tekkinud raske majanduslik olukord. Kalle Põllule tuleb näiteks meelde üks 89 aastane mees, kellel oli tütar raskelt haige ja operatsioonideks raha vaja. Mets oli tal ka kehvakene, aga siiski tehti ühistus tema abistamiseks, mida suudeti. Ja selliseid juhtumeid on Põllu kinnitusel olnud veel ja veel.

Tuleb ette ka metsaomanikke, kes metsaasjadest üldse midagi ei tea. Nendega tuleb hakata siis n-ö A-st ja B-st pihta, teeme selgeks, mida tähendab metsaomanikuks olemine ning et metsakasvatamine on kolme põlvkonna ühislooming. Välismaal elavad metsaomanikud soovivad meilt sageli “täisteenust” – metsa majandamist pikaajalise lepingu alusel.

“Püüame neile seda jõudumööda pakkuda, kuigi selle teenuse kvaliteetse osutamise osas on veel piisavalt arenguruumi,” nendib Põld. “Põhjamaades on selline täisteenus levinud ja samas suunas arenevad ka Eesti metsaühistud.”

Lähitulevikku jääb see aeg, mil Põhja-Eesti Metsaühistu liitub metsaühistute ühise kaubamärgiga. Siit tõstatub ka küsimus, kas siis tuleb ühistul loobuda oma täisnimest – Arved Viirlaiu nimeline Põhja-Eesti Metsaühistu. Kalle Põld on veendunud, et metsaühistute ühise kaubamärgiga liitumisel seda loobumist karta pole vaja.

Viirlaid oli heas mõttes “metsa poole”

“Igal ühistul võiks minu arvates olla ka mingi erilisem missioon lisaks metsanduslikule. Meie ühistule on suur tunnustus kanda Eesti tuntuima pagulaskirjaniku, endise soomepoisi Arved Viirlaiu nime, teisalt see nimi ka kohustab meid olema selle nime vääriline. Viirlaid on ju pärit meie ühistu tegevuspiirkonnast, Padise vallast Suurekivi talust, ja siin peetakse teda au sees,” märgib Kalle Põld.”

Viirlaid oli väga isamaaline ja nii-öelda metsa poole mees, kelle loomingus on mets alati olnud erilisel kohal. Tema elulooraamatu “Põhjatähe pojad” tagakaanelgi on moto – “Teid me tervitame, kodumaa metsad!”.

“Nii et meie auliikme nimi jääb meile alles,” kinnitab Põld.

Tulevikku vaadates on Põld veendunud, et ühistulist tegevust tuleb Eestis laiendada ning efektiivsemalt rakendada kogu metsanduslikku tugisüsteemi metsaomanike paremaks teenindamiseks.

“Metsaomanikele on ühistuid vaja, ning meie peame oma tegevusega nende usaldust õigustama, nende muresid mõistma, neid lahendada püüdma. Usaldus on põhiline!” on Kalle Põld veendunud.

Et paremini metsaomanike ootustele vastata, on ühistu teinud mõned uuendused juba praegu – uus kontor on avatud peaaegu Tallinna kesklinnas – Tondi ärimajas.

Ühistule on suureks abiks kolm tublit metsakonsulenti ja kaks metsameistrit, kellest üks alustas äsja metsaomanike abistamist Järvamaal. Tema tegeleb seal peamiselt ühistulise puiduvarumisega ja puidu ühismüügi korraldamisega.

“Ootame kõiki metsaomanikke liituma piirkondlike metsaühistutega,” kutsub Põld metsomanikke üles.