Põlvamaa Metsaühistu võtab kasutusele uue kaubamärgi

03.02.2016

PÕLVA KOIT: Toomas Kelt (Keskühistu Eramets TÜ kommunikatsioonispetsialist):

Juba lähimal ajal ootab Põlvamaa Metsaühistut ees nii sisuline kui väline muutus – koos veel viie Eesti metsaühistuga võetakse esimestena Eestis kasutusele metsaühistute ühine kaubamärk – METSAÜHISTU.

Erametsaomanike ühenduste ehk metsaühistute ühise kaubamärgi vajadusest on kõneldud juba aastaid. Lõpuks jõudis asi nii kaugele, et grupi metsaühistute initsiatiivil  võttis asja vedamise käsile metsaühistute loodud metsamajanduslik esindusorganisatsioon Keskühistu Eramets, kuhu kuulub ka Põlvamaa Metsaühistu.

Kaubamärgist saavad kasu metsaomanikud
„Kaubamärki või siis brändi ei saa luua põlve otsas. Nii telliti rahvusvahelisest brändinguettevõttest Brand Manual OÜ. Sealsete asjatundjate töö on kvaliteetne, neil on selliste asjade tegemiseks palju kogemusi. Isiklikult usun, et lõpptulemus on nähtud vaeva väärt,“ räägib Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees.
Lees lisab, et kasu METSAÜHISTU kaubamärgist saavad eelkõige metsaomanikud. „Koos teiste metsaühistutega vaatasime kõigepealt endale näkku ja küsisime, mida metsaomanik ühistult ootab. Selle põhjal leidsime need teenused, mida metsaomanikud ühelt tegusalt ühistult ootavad. Panime need kirja ja lisasime kvaliteedinäitajad, millest allapoole ei tohi teenuse tase langeda. Nii tekkis metsaühistute teenuste kvaliteedistandard, mis annab metsaomanikele kindluse – METSAÜHISTU kaubamärgi all tegutsev metsaühistu pakub kõiki metsaomanikule vajalikke kvaliteetseid teenuseid – nõustamisest-koolitamisest ja metsa uuendamisest puidu müügini.“
METSAÜHISTU kaubamärgi rakendamise projektijuht Priit Põllumäe räägib, et ühise kaubamärgi alla koondumine tähendab eelkõige seda, et metsaühistud pingutavad metsaomanike nimel. „On loomulik, et kvaliteedistandard seab piiri, millest üle saamine võib tähendada metsaühistule pingutusi. Samas annavad ühistud endale aru ka sellest, et muutused on eelkõige metsaomanike huvides ning kvaliteedistandardi rakendamine tuleb lõppkokkuvõttes kasuks ka ühistule endale. Parem teenindus tähendab rahulolevaid metsaomanikke,“ lisab Põllumäe.

Kaubamärk suurendab ühistute märgatavust
Kuigi Põlvamaa Metsaühistu on Eesti suurim ja üks edukamaid, on kaubamärgi kasutuselevõtu nimel tulnud pingutada. „Pidime üle vaatama kõik oma teenused ja neid hindama, vajadusel kvaliteeti parandama. Lisaks tuleb ühtsete nõuete järgi korrastada meie nii-öelda väljanägemine – uus ühine logo, dokumendiblanketid, sildid ja muu,“ selgitab Tarmo Lees. Nii võib lähiajal Põlvas Kase tänaval asuvale hiljaaegu värske väljanägemise saanud metsaühistu majale oodata silti Põlvamaa Metsaühistu.
METSAÜHISTU brändi kasutuselevõtust tõuseb Priit Põllumäe sõnul kasu nii ühistutele kui metsaomanikele. „Ühe kaubamärgi kasutamine suurendab ühistute märgatavust ühiskonnas, lihtsamaks muutub ka ühistute tutvustamine ja reklaamimine metsaomanikele. Metsaomanikud omakorda saavad tulevikus olla kindlad, et brändi METSAÜHISTU kasutavad ühistud pakuvad neile kõiki vajalikke teenuseid ning tagatud on teenuste kindel kvaliteet. Eeldame, et brändi kasutuselevõtmisel kasvab usaldus ühistute vastu ning suureneb ka ühistegevusega liitunud erametsaomanike arv.“
Koos Põlvamaa Metsaühistuga võtavad METSAÜHISTU kaubamärgi kasutusele Vooremaa, Läänemaa, Virumaa ja Põhja-Eesti metsaühistud ning Valgamaa Erametsaühing. Kokku tegutseb Eestis praegu 31 metsaühistut.