Pomerants: kevad-suvise raierahu laiendamist arutatakse uue arengukava koostamisel
09.05.2017
“Suuga teeks suure rahu, käega ei linnupesagi,” sõnab keskkonnaminister Marko Pomerants oma kommentaaris uudistele, mis kajastasid, et keskkonnaministeerium ei toetanud EKRE ettepanekut kehtestada Eesti metsades üleüldine raierahu ajavahemikus 15. aprillist 15. juunini. Minister rõhutab, et linnurahu on oluline väärtus, aga ülesandeks jääb tagada, et selles kajastuks kvaliteet ja sisuline muutus.
Keeldudele eelistatakse kokkuleppeid
Eri võimalused liikide kaitseks on loodud nii looduskaitseseaduses kui ka metsaseaduses, kus on ette nähtud muuhulgas võimalus eriti tundlikes piirkondades loomastiku sigimisperioodil raied peatada. Seetõttu ei ole kevad-suvise raierahu laialdasem kehtestamine niivõrd seaduse muutmise küsimus, kuivõrd metsaomanike teadlikkuse tõstmise küsimus.
Arenenud kodanikühiskonnas toimivad kokkulepped ühiste väärtuste kaitsmiseks paremini, kui seaduse tasemel reguleeritud jäigad keelud ja karistused. Metsanduses on ühiste väärtuste kaitseks sõlmitud neli aastat tagasi metsade majandamise hea tava, mille järgi tuleb muuhulgas arvestada, et mets on elupaigaks paljudele taimedele, lindudele ja loomadele.
Vabatahtlik algatus
Riigimetsas on RMK Eesti Ornitoloogiaühingu arvamusest lähtuvalt kehtestanud raierahu 15. aprillist 15. juunini. See ei tähenda, et metsas üldse ei toimetataks, vaid sel perioodil suunatakse tegevusi selliselt, et oleks tagatud linnustiku, loomastiku ja metsamuldade kaitse ning väheneks seenhaiguste levik. RMK töötajad korraldavad raierahu perioodil metsaistutust, noorendike hooldamist, metsasihtide ja -teede korrastamist. Lageraiet raierahu ajal ei tehta. Erandiks on haiguste ja kahjurite leviku ärahoidmiseks tehtavad raied kahjustatud metsades ja kuivades puhtmännikutes.
RMK puhul on tegemist vabatahtliku algatusega ja sellega võivad liituda kõik metsaomanikud. Oluline osa erametsaomanikke järgib seda traditsiooni ning tegeleb samuti kevadel metsaistutamisega, nii pannakse tänavu kevadel erametsas kasvama 10 miljonit puud.
Vastused küsimustele kas, kuidas ja millises ulatuses kevadise raierahu senist praktikat peaks laiendama, selgitatakse ametkondade, huvigruppide ja teadlaste koostöös välja uue perioodi metsanduse arengukava koostamise raames, mille ettevalmistustöödega on juba alustatud.
Vajalikud on täiendavad uuringud
RMK on kevadist raierahu pidanud alates 2002. aastast, mis annab võimaluse nende senise praktika tulemuslikkuse hindamiseks ja saadud kogemuste jagamiseks. Selleks on tarvis täiendavaid uuringuid, mida ornitoloogid on ka valmis tegema.
Eesti Ornitoloogiaühing on esitanud Keskkonnainvesteeringute keskusele taotluse uuringu „Metsalinnustiku arvukuse vähenemise põhjuste analüüsid“ korraldamiseks. Haudelindude viimase punktloenduse metsadega seotud 56 liigi kompleksindeks näitab perioodil 1984-2016 metsalinnustiku üldist vähenemist keskmiselt 0,5% aastas. Projektis analüüsitakse metsalinnustiku arvukusemuutuseid ja nende põhjuseid. Lisaks tavalinnustikule (haudelinnud) kaasatakse analüüsi teised metsaliigid (röövlinnud, rähnid, metsakanalised) – sellega kaetakse kokku umbes 2/3 kõikidest Eestis pesitsevatest metsalindudest ja vähemalt 90% nende arvukusest. Erinevaid metsalinnustiku seireandmeid ei ole varem kokku pandud ega muutuste põhjuseid tervikuna analüüsitud.
Saadud tulemused saaksid olla oluliseks sisendiks nii Metsanduse kui ka Looduskaitse arengukava uuendamiseks. Hetkel tegelevad Keskkonnaministeeriumi ametnikud uue metsanduse arengukava tarbeks taustaandmete kogumisega, suvisel perioodil on plaanis koguda eri huvigruppide ootuseid ning kaardistada probleemsed valdkonnad ning sügisel alustada laiemate aruteludega.
Majandamise aluseks jätkusuutliku metsanduse kontseptsioon
Lisaks väärtuspõhistele vabatahtlikele algatustele on seatud metsades ka olulisi piiranguid. Keskkonnaagentuuri statistilise metsainventuuri andmetel oli 2016. aasta seisuga Eestis rangelt kaitstavaid metsi, kus majandamist ei toimu ja lindudele on tagatud pikk pesitsusrahu, 277 000 hektarit. Erinevate kaitsepiirangutega on kaetud veerand Eesti metsadest.
Eesti metsade majandamise aluseks on ÜRO säästva arengu deklaratsioonid ning Euroopa ministrite metsakaitse protsessil kokku lepitud jätkusuutliku metsanduse kontseptsioon, mille all mõistetakse metsade kaitset ja kasutamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil.
Eesti metsasektor annab otseselt või kaudselt tööd 38 000 inimesele ja on suurim tööandja maapiirkonnas. Seetõttu tuleb arvestada ka muudatuste sotsiaalmajanduslike mõjudega. Kolme kuni nelja kuu pikkune metsas tegutsemise lauskeeld tähendaks osale neile inimestele kuudepikkust töö ja sissetuleku puudumist. Ka see on mõju, millega tuleb arvestada ja leida kompenseerimisvõimalused.
Metsa sihipärane ja heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Mitmekesised metsakooslused pakuvad elupaika ja kasvukohta paljudele liikidele. Metsast varutav puit on ehitusmaterjalide, tööstus- ja tarbeesemete tooraine ning üha kasvava tähtsusega taastuvenergiaallikas – metsadel on asendamatu roll süsinikuringes, sidudes atmosfäärist süsinikku puitses biomassis ja metsamullas, puittoodete kasutamine pikendab süsiniku sidumise aega. Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset.
Metsalinnustik on väga sobiv elustikuindikaator metsamaastikul toimuvate muutuste ja nende põhjuste selgitamiseks ja kirjeldamiseks. Sel kevadel avalikustatud OECD keskkonnaraport nendib, et liikide olukord Eestis on paranenud ning enam kui poolte Loodusdirektiivi elupaikade ja liikide seisund on hea (võrreldes EL keskmistega, milleks on 16% elupaikade ja 23% liikide puhul). 2013. aasta Linnudirektiivi aruande kohaselt on linnustiku populatsioonitrendid Eestis stabiilsed või paranevad enamiku hinnatud liikide puhul.
