Puidujäätmed jäävad metsa
22.10.2015
Maaleht.ee tunnustab viimase aja hea tava, et kõik vähegi arvestatavad puidutööstused tegelevad rohkem või vähem ka graanuli- või hakkpuidutootmisega. Metsaomanike jaoks on väheväärtusliku puidu tulu seni järjekindlalt kokku kuivanud, kuid nõudluse pidev kasv peaks tulevikus ka hinda kergitama, kirjutab Ain Alvela. Ta vahendab nii tööstuse kui ka metsaomanike arvamust: metsanduse arenguks ja rahvusvahelise konkurentsivõime jaoks on vaja eelkõige pikki poliitilisi kokkuleppeid.
Graanul Invest, kes on suurim kohaliku puidu tarbija, hekseldab aastas läbi ja pressib graanuliteks kaks miljonit tihumeetrit puitu, mis moodustab keskeltläbi viiendiku-kuuendiku Eesti aastasest raiemahust. Ettevõtte juhatuse liige Raul Kirjanen kinnitusel on puidu kasutamine energeetikas on viimastel aastatel suurenenud ja prognooside kohaselt see ka jätkub. See peaks tema hinnangul sisendama metsaomanikesse lootust, et puit tõuseb taas hinda.
Ebakindlust investorites, aga ka metsaomanikes tekitab Kirjaneni hinnangul ebakindel seadusandlus. Metsandus eeldab pikki poliitilisi kokkuleppeid. Sealhulgas on ka küttepuidu rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks vajalik stabiilne majanduskeskkond. Rahvusvaheline puiduturg ei aktsepteeri meie poliitilisi suunamuutusi, mis oluliselt mõjutavad puidutoorme hindu.
Energeetilisteks vajadusteks sobiva puidu puudust meil ei teki, iseküsimus, kuidas see puit hajustükkidelt kätte saada ja kuivõrd see alati majanduslikult põhjendatud on. Praegu jääb ühe kuupmeetri puiduhakke omanikutulu keskeltläbi 0,5 ja 1 euro vahemikku. See aga ei motiveeri enamikku metsaomanikest energiapuitu metsast välja tooma.
Praegu jääb ka suur osa RMK raiejäätmeid metsa, kuna neid pole tulus hakkesse viia. RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi lisab, et tõepoolest on raidmete kogumisel veel kõvasti potentsiaali, ent ka selles osas paneb Kaubi sõnul turg asjad paika. Praegu on hakkpuidu hind keskmiselt 13 eurot MWh. Üle 70 kilomeetri kauguselt RMK raiejäätmeid kütteks ei varu.
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on koalitsioonileppes puiduenergia teema tugevalt sees, töögrupid selle arengute kujundamisel toimetavad nii meil kui europarlamendis. 2030. aastaks tuleb toota 80% soojusenergiast biokütuseid kasutades, elektrit peaks selleks ajaks toodetama biokütuste baasil pool kasutatavast. Seejuures peaks soodustama koostootmist. Nõnda ütleb koalitsioonileping. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 sätestab, et puitkütuste kasutamise maht energiatootmises peab suurenema, arengukava kohaselt 6,1 TWh-lt (2009) 8,3 TWh-ni (2020).
