Puidusektor on tõusnud Eesti tähtsaimaks tööstusharuks
06.11.2017
Tööstustoodangu kasvu panustas kolmandas kvartalis enim puidusektor, mille viimaste aastate hoogne kasv on teinud sellest vaieldamatult Eesti kõige olulisema tööstusharu, kirjutab Postimehes SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Siiski näitasid lõppeval nädalal avaldatud andmed, et Eesti tööstustoodangu kasv on aasta teises pooles pidurdunud. Soodne majanduskonjunktuur eksporditurgudel ja uute tellimuste kasv tõotavad tööstusettevõtetele siiski edu ka edaspidi. Pikemas plaanis vajab Eesti tööstus aga paljuräägitud «struktuurseid muutusi».
Eesti tööstussektori «superstaar»
Tööstustoodangu kasvu panustas kolmandas kvartalis enim sektor, mis on vedanud Eesti tööstust ja eksporti tegelikult juba aastaid – puidutööstus. Tänavu on puidutööstuse tootmismahu kasv kvartalite lõikes küll pisut aeglustunud: kui esimeses kvartalis kasvas toodang 12 protsenti, siis teises 10 protsenti ja kolmandas 8 protsenti.
Puittoodete eksport ületab viiendikku kogu
Eesti kaubaekspordist.
Viimaste aastate hoogne kasv on teinud puidutööstusest vaieldamatult Eesti kõige olulisema tööstusharu ja puittoodete eksport koos valmismajadega ületab juba viiendikku kogu Eesti kaubaekspordist.
Kuigi tööstusharu sortiment on lai ja sihtturgusid palju, siis on üks peamiseid sektori kasvu soosinud teguritest olnud Põhjamaade aktiivne ehitusturg. Ehkki näiteks Rootsi kinnisvaraturu tuleviku osas spekuleeritakse viimasel ajal kõikvõimalike stsenaariumitega, tundub reaalseid majandusnäitajaid vaadates tõenäoline, et turukonjunktuur püsib sektori jaoks soodus ka edaspidi.
Toodame veel madala väärtusega kaupu
Tööstuse lähitulevik tundub täna siiski optimistlik. Uute tellimuste indeks tõusis kolmandas kvartalis 6 protsendi võrra ja peamiste sihtturgude importnõudlus suureneb pea kõigi prognooside kohaselt tempokalt.
Pikemas plaanis vajab tööstussektor aga kiiremat arengut. Eesti ettevõtete tootlikkus jääb endiselt rikkamast Euroopast kaugele maha. Samas ei ole viimased aastad toonud tööstussektoris kaasa märkimisväärseid «struktuurseid muutusi» – ettevõtted toodavad valdavalt sama kaupa ja liikumine väärtusahelas on olnud kasin.
Enamuse eeskujuks toodavate tööstusettevõtete puhul, saame parimal juhul rääkida kesktehnoloogilistest tootmisharudest, kus meie edule on kaasa aidanud madal kulubaas ja rikaste sihtturgude lähedus.
Erinevatel põhjustel on disaini ja inseneritöö osakaal Eesti tööstusettevõtetes jäänud jõukamatest riikidest napimaks ning peamiselt oleme keskendunud tootmistegevusele. Viimast paraku tänapäevane majandussüsteem kuigivõrd aga ei väärtusta.
Loe täismahus artiklit Postimehe veebist.
