Puidutööstus on Eesti majanduse vedur
26.03.2018
Metsa- ja puidutööstus on üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Tööstus.
2016. aasta statistika andmetel moodustab metsa- ja puidusektori otsene lisandväärtus kogu lisandväärtusest 5,3% ning kogu SKTst 4,6%. Metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus kokku kasvas 2016. aastal 3,3%, mis on pisut kiirem kasv kui Eesti majanduses tervikuna. Ettevõtete kogu müügitulu sektoris moodustas 3,3 miljardit eurot.
Eestis peetakse puidusektorit majanduse veduriks, sest Eesti on nii kodu- kui ka maailmaturul väljapaistev ja tunnustatud puittoodete kõrgtehnoloogiline tootjamaa. 2016. aastal eksportis puidusektor kokku 1,91 miljardi euro eest, suurimateks ekspordiartikliteks olid sae- ja höövelmaterjal ning puitehitised.
Tuginetakse metsanduse arengukavale
Keskkonnaminister Siim Kiisler on öelnud, et metsanduse arengukava 2020 on raamistik, millele tuginetakse. Kava eesmärgiks on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. See tähendab, et puitu kasutatakse kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses. Metsade tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest.
Kui praeguse arengukava alusel oli kavandatud raiemahuks 12–15 miljonit m3, siis aastatel 2011–2016 on raiemaht olnud keskmiselt 12–15 miljonit m3 ehk 73% eesmärgist ja u 62% juurdekasvust.
2018. aastal ulatub riigimetsa pindala üle ühe miljoni hektari. „Metsamaa pindala on praegu kokku 1 002 872 hektarit ning sellest rangelt kaitstavat metsa on 24%, majanduspiiranguteta metsa 13% ja majandatavat metsa 63%,” ütles Kiisler, lisades, et tema arvates toimub riigi metsamajandaja RMK tegevus hästi. „RMK on oluline puiduturu stabiliseerija ja nad on suutnud oma tööga tagada sektori ettevõtjatele parema ettevõtluskeskkonna.”
Puidust ja puidukiust tooted on ühed olulisemad metsade pideva kasvu saadused ning vähese süsinikuheitega biomajanduse alus. Suurim biomajanduse arendamise võimalus on tingimuste loomine puidu suuremaks kasutamiseks energeetikasektoris ja taastumatute materjalide asendamine ehitussektoris – puit on biomajanduse alus.
