Puust auto, mis ei olegi puust
24.04.2019
Eesti Ekspress kirjutab, kuidas Helsingi rakenduskõrgkoolis poolsalaja uudsetest biomaterjalidest ulmeautot ehitati ja seejuures peaaegu Volkswageni diisliskandaal oleks vallandatud.
Oscar Nissin räägib seda ilmselt juba sajandat korda. „Kui me auto Genfis näitusele välja panime, kirjutati igal pool, et puust auto. Rääkisime küll, et ei, see ei ole puust, vaid valmistamisel on kasutatud puidust tehtud materjale. Aga ikka kirjutati, et puust auto. Siis lõime käega – las olla puust auto, tekitabki rohkem huvi!“
Nissin on Helsingi Metropolia rakenduskõrgkooli projektijuht, kes „puust auto“ projektiga hakkas tegelema juba tudengina, aastal 2010. Sõiduk nimega Biofore Concept Car valmis Metropolia ning Soome metsa- ja biotööstuskontserni UPM ühistööna, väiksemaid partnereid oli teisigi. Algatus tuli UPMi poolt, kes soovis promoda uudseid materjale. Geniaalne idee, nagu nüüd võib tõdeda.
Väljast ei paista, et Biofore Car oleks kuidagi „puisem“ kui tavaautod. Klaasipinnaga õhulises reisijateruumis on aga keskkonsool, armatuurlaua katted, uksepaneelid ja jalgealused „vannid“ valmistatud vineerist. Samuti kandepõrand, mis välja ei paista. See pole siiski pärisvineer, vaid komposiitmaterjal nimega UPM Grada, kus spoonikihid on vaheldumisi plastikihtidega. „Grada saladus seisneb keemias, mis plasti- ja puidukihte üksteise küljes hoiab,“ selgitab Kaido Kukk, UPM Biocompositesi asepresident, kelle haldusalasse uute materjalide juurutamine käib. Samal moel valmis ka komposiit, kus vahelduvad puidu- ja süsinikkiukihid – sellest on tehtud kõlarite võred.
Loogika ütleb, et selliseid asju võiks vabalt toota ka Eestis. Kuid eelmisel aastal hakkasid meil paljud targad inimesed rääkima, et Eestis võib puitu küll põletada ja saagida, aga tselluloosi teha sellest ei tohi, see läheb kõik hiinlastele peldikupaberiks. Tark valitsus otsustas lõpuks, et meil ei tohigi olla moodsat tselluloositehast. Mis omakorda tähendab, et ei teki baasi isegi kolmanda taseme ehk tselluloosikiu ja kõrvalsaaduste tootmisele, neljandast tasemest rääkimata.
Aga kui juba hügieenitoodetest juttu tuli, on need tselluloositööstuses hetkel väga trendikad. Enamik mähkmeid ja hügieenisidemeid tehakse praegu ju sünteetilistest materjalidest, mille tooraine on teadagi fossiilse päritoluga. Pealegi ei kipu need asjad pärast lagunema. Keskkonnateadlikkuse üldise tõusu taustal tõotavad tselluloosipõhised hügieenitooted head äri.
