Raieaeg kestab tegelikult aasta ringi

SINU METS, Mikk Link:

Metsaomanikel tasub arvestada, et iga raietööd tuleb ka ette planeerida.

Vanasti ehk oli nii, et talvel polnud tarvis muud tööd teha ning ilm oli metsas liikumiseks ja puidu väljatoomiseks ka sobilik. Nüüd enam sellist «raiehooaega» pole, vaid raiet tehakse aasta ringi. Turg nõuab puitu aasta ringi ning inimesed soovivad tööd ja leiba samuti aasta ringi.

Metsaomanik arvestab (peaks arvestama) raietegevust ette valmistades tavaliselt kolme põhikomponendiga: oma rahavajadus (nt millegi suurema ostuks), turuolukord (kas turg puitu soovib ja mis hinnaga), raietöödeks sobilik aeg.

Sobilik ja mittesobilik aeg

Enamasti arvatakse, et raieks tuleb oodata talve ja siis on kõik hästi. See on tõsi, et ilm on raietööl määrava tähtsusega, aga seda tasub lähemalt vaadata. Ilma tähtsad komponendid metsamehe jaoks on temperatuur (mida külmem, seda parem), sademed (mida vähem, seda parem), pisut kaudsemalt ka õhurõhk ja päikesepaiste, mis on omavahel seotud – kui on kõrgrõhkkond, siis üldjuhul ei saja ja paistab päike, mis omakorda suurendab aurustumist.

All oleva tabeli järgi saab teha järeldusi sobiva metsategemisilma kohta. Sellel on esitatud 1981-2010 keskmised kliimanormid – temperatuur, sademed, päikesepaiste kestus ja õhurõhk. Tabel on värvitud nii, et mida tumerohelisem, seda halvem aeg metsategemiseks, ja mida heledam, seda parem. Kuna näitajad on keskmised, ei saa üks-ühele järeldusi teha, kuid tabel sobib n-ö strateegiliseks vaateks.

Näeme, et ideaalselt ilma ei ole. Kuid siiski joonistub välja, et:

Detsembrist märtsini on kõige rohkem «heledat» – keskmine temperatuur on alla nulli ja sademeid on vähe.

Aprilli lõpus ja mai alguses on sademeid vähe ning päikesepaiste järjest suureneb – suureneb ka aurustumine ja tärkav loodus kuivatab pinnast veelgi.

Juunis-juulis on tavaliselt kõige soojem aeg ja ka kõige rohkem päikest, mis kompenseerib suurenenud sademete hulga.

Alates augustist hakkab olukord raie tegemiseks kehvemaks muutuma – näha on kõige rohkem läbivat rohelist tooni. Temperatuur langeb koos päikesepaiste vähenemisega ja juurde tuleb sademeid. Kuni detsembrini olukord üldiselt ei parane. Siis on jälle lootust külmale.

September, oktoober, november ehk sügis on seega raieks kõige keerulisem aeg. Sel ajal tasuks aktiivne olla neil omanikel, kelle mets asub kõrgema ja tugevama pinnasega aladel. Kuna tööde tegemine on keeruline, võib turul olla keskmisest suuremat nõudlust ja raietehnika osas suuremat pakkumist, mis võib tähendada mõne euro võrra paremat kännuhinda.

Soovitusi talveks

Kohe ette olgu öeldud, et igal ajal (nii suvel kui talvel) kehtib soovitus: kui sa ei ole kogemustega metsamees, siis pöördu asjatundliku nõu saamiseks kohaliku metsaühistu poole. Eesti keskmisel metsaomanikul on metsa umbes 10 ha, mis tahendab, et metsaraiet teeb ta elu jooksul võib-olla ainult kaks korda. Vale otsus võib kalliks maksma minna.

Abi ja tasuta nõu on pakkumas ka mitu metsafirmat, aga mina soovitan nõu küsida kasumit mittetootvalt metsaühistult, kelle huvi on just aidata oma liikmetel asjatundlikult majandada. Mitu Eesti metsaühistut pakub metsa majandamise täisteenust, mis tähendab, et lisaks heale nõule korraldatakse koostöös metsaomanikuga kõik tööd.

Otsesed soovitused:

  • Veendu, et metsamajanduskava oleks olemas ja kehtiv. Kui ei tea, küsi metsaühistust järele.
  • Kui soovid raiuda, siis tee endale selgeks, millises mahus seda tahad teha ja kas seadus seda võimaldab. Tuleb esitada ka metsateatis. Et kõik oleks korrektne ja seaduslik, küsi metsaühistust nõu.
  • Kui plaan ja luba raiutava metsa kohta on olemas, leia aegsasti raiuja ja puiduostja. See on küllaltki keeruline, sest kusagil pole üldisi hinnakirju ei teenuste egapuidusortide kohta.
    Keeruliseks teeb asja ka see, et soovitatavalt tasuks lahus hoida raiuja, puidu vedaja ja ostja, kuid nende kõigi «klapitamine» vajab kogemust. On suhteliselt riskantne minna raiuma, kui veel ei tea, kellele ja mis hinnaga puidu müüd. Kindlaid puiduhinnakokkuleppeid ei saa teha, kui pole kindlust, et raiuja olemas. Kui on leitud nii raiuja kui kõige kõrgemat hinda pakkuv palgiostja, võib juhtuda, et materjaü vedu kujuneb liiga pikaks ja kalliks ning madalama hinnaga lähemale müüa oleks hoopis kasulikum olnud… Kui endal kogemust pole, oleks kindlam lasta vajalik analüüs metsaühistu spetsialistidel teha.
  • Veendu, et plaanitud raietöö ei kahjustaks teiste huve. Võta vajalikud kooskõlastused. Luba/kooskõlastust on vaja, kui tekib vajadus sõita üle naabri maa; kui tekib vajadus teha laoplats kas võõrale eramaale või riigimaale; kui tekib vajadus ladustada puit vallatee või riigimaantee äärde. Vahel tuleb paigaldada ka liiklusmärke ja maksta tagatisraha. (Ka kõik need tööd võib vajadusel ära teha metsaühistu.)

***

Kas tarkvaralahendused, mille kasutamisega Läänemaa metsaühistu tuntud on, võimaldavad tõesti pidevalt näha metsatööde üldpilti?

Mikk Link: Jah, saame oma ühistu liikmete metsades igal ajal öelda hetkeseisu: mis raied on tulemas ja mis on juba tehtud; millised alad on määratud uuendusse ja kui palju taimi tuleb kevadeks tellida. Ka saab ühe hetkega teada näiteks seda, kui palju on alasid, mis vastavad metsameetme kriteeriumidele noore metsa hooldusel. Tänu tarkvarale saame oma liikmetele ise pakkuda majandussoovitusi.

Tarkvara võimaldab teha ühistus efektiivset meeskonnatööd. Meil on lisaks tegevjuhile ametis metsakasutuse spetsialist Allar (vastutusalas kõik, mis puudutab metsaraiet, puidumüüki ja logistikat), metsauuenduse spetsialist Arvo (vastutab, et kõik raiutud metsad saaks uuendatud ja hooldatud) ja metsameister Jarro (vastutab metsatööde praktilise poole ja kvaliteedikontrolli eest).

Jagame tarkvara abil omavahel töökäske ja peame aruandlust. Näiteks kui Allaril saavad raied tehtud, märgib ta alad Arvo töölauale, et too võtaks ette uuenduse poole. Arvo tellib tarkvara kaudu osadele aladele Jarrolt välitööd. Kui välitöö tehtud, kajastub see Jarro aruandes ja Arvo saab selle põhjal teha omanikule parima soovituse.

Veel saame tarkvara abil jälgida liikmete endi tehtud töid ja pidada toetusega tehtud metsatööde arvestust

Praegu saan näiteks hetkega öelda, et meil on: liikmeid 403, kasvava metsa tagavara 1 626 180 tm, kavade üldpindala 11801 ha, soovituslik lageraie maht 722 625 tm, soovituslik valgustusraie 1233 ha, soovituslik harvendusraie 2229 ha.

0Shares