Kehtiva metsaseaduse jõustumisest alates on kohtusse jõudnud umbes paarkümmend kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguga seotud vaidlust. Valdavalt on tegemist siiski esimese ja teise astme kohtute lahenditega. Riigikohtu menetlusse on jõudnud vaid mõni üksik neist vaidlustest.

Kuigi Riigikohtu praktika just raieõiguse võõrandamise lepingutega seotud vaidlustes on kesine, on Riigikohus siiski loonud juba aastaid tagasi selguse raieõiguse võõrandamise lepingu ühes väga olulises küsimuses – nimelt lepingu olemusliku kuuluvuse osas. Riigikohus on asunud seisukohale, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping vastab õiguslikult kinnisasja rendilepingu tunnustele. Seega, kuigi metsaseaduse sõnastuse kohane lepingu nimetus viitab võõrandamislepingule – asjakohaste sätete kohaselt raieõiguse võõrandaja võõrandab raieõiguse omandajale – on siiski sisuliselt tegemist kasutuslepinguga.

Jõustunud kohtuasjade hulgas leidub ka lahendeid, kus raieõiguse võõrandajad – avastades, et on sõlminud ostjat põhjendamatult usaldades lepingu turuhinnast oluliselt madalama hinnaga – on püüdnud tugineda sellele, et leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Teadaolevalt on kohtud senini nendes asjades asunud seisukohale, et lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või et tehing ei ole tehtud raieõiguse võõrandaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

Siinkohal viidatakse ka Riigikohtu praktikale, mille kohaselt hea usu põhimõtte vastaseks ei saa lugeda ostuhinna väidetavat mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale. Turuhinnale vastavust on võimalik kontrollida ning kui ostja seda ei tee, siis on tegemist tema enda hooletusega tehingu ettevalmistamisel.

Loe pikemalt metsamajandusuudised.ee lehelt.