Rainer Vakra: Riigi ülesanne on pakkuda erametsaomanikele piisavalt eestimaiseid istikuid

Postimees vahendab Rainer Vakra arvamuslugu metsaseaduse muutmise teemal. Vakra leiab, et kindlatest raiemahtudest saab rääkida alles siis, kui kõik Eesti metsa juurdekasvu  arvud on täpselt teada. Talle on üheselt selge, et Eesti metsa ei tohi langetada rohkem, kui seda peale kasvab. Nii on kirjas ka praeguse valitsusliidu leppes. Siin sobib ka meenutada Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sajand tagasi antud korraldust: kui võtad vana puu maha, pead noore asemele istutama.

Probleemiks on saanud metsade uuendamise maht, eelkõige erametsades. Riigimetsas istutatakse aastas 20 miljonit uut puud, kuid erametsades, kus raiemaht on poolteist kuni kaks korda suurem, istutatakse Vakra sõnul aastas juurde kuni viis miljonit puutaime. Uuendamise mahtu mõjutab lisaks metsaomaniku otsustele ka kodumaiste istikute kättesaadavus. Riigikogu liige toob näiteks Võrumaa Metsaühistu, kes 2014. aastal hankis 104 000 istikut ja mullu 344 000 istikut ning tänavu on kevadeks broneerinud 275 000 eri liikidest istikut. See on heaperemeheliku keskkonnahoolivuse näide. Selsamal Võrumaa Metsaühistul on aga selleks kevadeks juba praegu puudu 60 000 kuusetaime. Sellest johtub riigile kaks vajalikku ülesannet: et erametsaomanikel oleks piisavalt eestimaiseid istikuid, näiteks RMK tootmisvõimaluste kaudu, ning et erametsaomanikele oleks kättesaadav metsamajandamise igakülgne nõustamisteenus.

Loe täismahus arvamusartiklit Postimehe arvamusküljel.

0Shares