Riigikogu võttis vastu Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050
05.04.2017
Riigikogu võttis kolmapäeval 63 poolthäälega vastu Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Arengudokumendis lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ja valdkondlikes ning kogu majandust hõlmavates poliitikasuunistes, millega nähakse ette selge teekond kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.
Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et eesmärk on täidetav ja sellega kaasneb tõenäoliselt positiivne mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul kahaneb Eesti kasvuhoonegaaside heide tänaselt 21 miljonilt tonnilt ligi 8 miljoni tonni CO2 ekvivalendini 2050. aastaks.
Metsandus- ja maakasutusvaldkonnas kokku lepitud poliitikasuunised:
- Metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet suurendatakse tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru. Majandatava metsamaa tootlikkust suurendatakse peamiselt hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega. Majandatavates metsades rakendatakse paindlikke ja puistute kasvupotentsiaalist sõltuvaid raievanuseid, arvestatakse säästva metsanduse põhimõtetega ja hoolitsetakse elurikkuse säilimise eest.
- Järjepidevalt edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Arendatakse kodumaise puidu kasutust ja tootmist, näiteks suurendatakse puidu kasutust ehituses.
- Soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid. Jälgitakse ja planeerimisel arvestatakse maakasutuse sektori trende.
- Säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru. Välditakse soode edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse võimaluse korral looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist.
- Metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise.
Et hinnata, kas koostatud pikaajalised poliitikasuunised on piisavad saavutamaks pikaajalist eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti aastaks 2050, viidi läbi neli mõjude hindamise analüüsi. Hinnati poliitikasuuniste sotsiaalmajanduslikku mõju, mõju kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitele ning energiajulgeolekule. Põhjalik valmis ka metsanduse- ja maakasutuse valdkonnas.
Analüüsi aluseks võeti erinevad stsenaariumid – BAU (olemasoleva olukorra jätkumine), KPP_1 (raiemahtude kasv, 12 mln tm aastaks 2020 ), KPP_2 (raiemahu kasv, 15 mln tm aastaks 2020), KPP_0 (null-raie, teoreetiline olukord, kui raied lõpetatakse).
Kõige olulisema tähtsusega sektori CO2-bilansis on metsamaa, selle pindala ja üldtagavara muutumine, mis mõjutab oluliselt antud sektori heidet/sidumist. Emissioonid tekivad kõigi kolme stsenaariumi korral (BAU, KPP_1, KPP_2). KPP_1 või KPP_2 stsenaariumi rakendumisel tekib kiirest raiemahu muutusest küll heide, kuid alates 2030ndatest on metsamaa taaskord saavutanud oluliselt suurema sidumisvõime võrreldes BAU stsenaariumiga. 0-raie puhul on märgata algset sidumise kasvu, kuid alates aastast 2020 hakkab sidumine vähenema ning saavutab stabiilsuse aastaks 2030, kuid aastaks 2100 tekib pikaaegsest metsa mittemajandamisest heide.
Erinevate stsenaariumite majandusmõju hinnati 2 metsandussektori indikaatori järgi: 1) raiemahu (m³) muutus, ning 2) saematerjali ja puitplaatide tootmismahud (m³). Sotsiaalmajandusliku mõju põhiindikaatoriks kasutati SKP (sisemajanduse koguprodukt) muutust.
Analüüsis leiti, et KPP-1 ja KPP-2 stsenaariumite eelduste rakendumise mõju perioodil 2015-2050 on oluliselt positiivne ja seda kõigi analüüsitud indikaatorite ulatuses (sh SKP kasv, tööhõive ja väliskaubanduse saldo). Null-raie stsenaariumi eelduste rakendumisel oleks oluline negatiivne mõju – SKP väheneks keskmisena üle 5% ning valdkonnaga seotud sektorites väheneks keskmise palgaga töökohtade arv 25 000 võrra.
Metsamajandusvaldkonna põhisõnumina tuleb suurendada Eesti metsade ja muldade süsiniku sidumise võimet ning talletada süsinikku Eestis tehtud puittoodetes. Energiatootmises saab taastumatute ressursside asemel kasutada madala kvaliteediga puitu.
Kliimapoliitika põhialuste väljatöötamise protsess on kirjeldatud ning valminud aruanded avaldatud Keskkonnaministeeriumi lehel.
