Riik hakkab ise maad süütama
29.05.2018
Kontrollimatud juhupõlengud nagu kaitseväe keskpolügooni reedene süttimine võivad tulevikus oluliselt väheneda, kui jõustub seadusemuudatus, mis annab kaitseväele, kaitseliidule ja RMK-le Eestis ainsana õiguse viia läbi kontrollitud põletamist.
Just selline tuleohutusseaduse uuendus on praegu väljatöötamisel siseministeeriumis ning jõuab riigikokku aasta lõpuks.
Maakeeli tähendab see, et sarnaselt Lätile ja Soomele saavad riigikaitsjad ja Riigimetsa majandamise keskus (RMK) ka Eestis õiguse mistahes ajal ja turvameetmeid rakendades maa ise põlema panna. Praegu on kulupõletamine Eestis teatavasti juba 2010. aastast olenemata aastaajast täielikult keelatud.
Kõige palavamalt ootabki eelnõu jõustumist selle ellu kutsunud kaitseministeerium, kes sai kulupõletamisest tulenevat kasu näha Lätis Ainaži polügoonil.
“Kasutegur, mis sealt tuleb, on see, et kui maa on juba ära põletatud, siis ta nii kergesti enam ei sütti,” ütles siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mari Tikan. “Seejärel kahaneb süttimise tõenäosus laskeharjutuste ajal ikka väga väikeseks.”
Eestis on harjutusalade süttimine pidev peavalu, millega kaasneb rahaline kahju. Näiteks põles 2014. aasta mais õppuste käigus maha maastikul asunud vana laudakompleks Valgamaal Helmes ja küün Võrumaal Urvaste vallas. Ka 2009. aasta suurim metsatulekahju Harjumaal Kuusalu vallas sai alguse just Kaitseväe õppusest.
Teine põhjus seaduse muutmiseks tuleneb aga looduskaitselistest eesmärkidest. Nõmmed ning põlendikud kuivades männimetsades on Eestis peaaegu kadumas, sest aastaid on seal metsatulekahjusid tulemuslikult kustutatud ja ära hoitud. Ainsad suured nõmmed on Eestis säilinud Põhja‑Kõrvemaal ja Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal.
Loe edasi Postimehe veebist.
