Riik küsib piiririba väljaehitamiseks maaomanikelt maad juurde
16.01.2018
Eesti ja Venemaa kontrolljoone Eesti-poolse piiririba väljaehitamiseks ei piisa kümne meetri laiusest maaribast, riigil tuleb uuesti alustada läbirääkimisi maaomanikega maa juurdeküsimiseks.
Riigipiiriseadus, kus sätestatakse piiririba laiuseks kuni kümme meetrit, on aastast 1994, mil nähti seda, et piiriribale peab mahtuma mahamärgitud piir ja patrullrada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Keegi ei osanud 1994. aastal mõelda selle peale, et me 21. sajandil ehk aastal 2018 oleme nii tehnoloogilised nagu täna. Nüüd projekteerimine näitas meile väga selgelt kätte, et nii efektiivseks ehitamiseks kui ka kvaliteedi saavutamiseks meil sellest ei piisa, et me saame ainult kümnel meetril liikuda,” selgitas PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.
“Ega väga palju üle 40 meetri seda piiririba ikkagi ehitada ei tule. Kui laias laastus öelda, siis 20 meetrit võiks olla see, kuhu mahuks ära piirimärgistamine, patrulltööd, vajalikud aiad ja siis oleks vaja veel ohutustooni. Võtame lihtsa näite – et ei kukuks metsast puud aia peale, ei kukuks valvetehnika peale,” rääkis siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juht Janek Mägi.
Tõdemus, et tegelikkuses on vaja piiririba väljaehitamiseks märksa rohkem maad, kui maaomanikelt esialgu küsitud, ei rõõmusta ka seaduseloojaid endid, sest see tähendab taas keeruliste läbirääkimiste algust maaomanikega.
Kokku on neid maaomanikke, kelle maad jäävad piiririba alla, 110.
Loe edasi ERR lehelt või vaata Aktuaalse Kaamera uudislõiku:
