Möödunud aastal loendati kõige rohkem kuuse-kooreüraskeid Läänemaal

15.01.2025

2024. aastal alustati kuuse-kooreüraski seirega aprilli lõpus. Esimesed üksikud kuuse-kooreüraski isendid leiti 23. aprillil Jõgevamaal asuvalt seirepunktilt. Aktiivsem lendlus algas aga 30. aprillil Põlva-, Tartu- ja Võrumaa seirepunktides, kui püünistes oli keskmiselt 1 000 isendit. Pärnu-ja Valgamaal leiti samal ajal üle 500 isendi seirepunkti kohta. Harjumaal, Järvamaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal sellel ajal veel üraskeid seirepunktidest ei leitud.

Mai esimesel nädalal leiti kuuse-kooreüraskeid juba kõikidest feromoonpüünistest. Üraskite hüppeline kasv oli just Läänemaal, kus leiti keskmiselt 2 756 üraskit püüniskoha kohta. Sel ajal leiti esimesed üraskid ka Harjumaal ja Järvamaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Üraskite lendlus hoogustus öiste ja päevaste õhutemperatuuride tõusuga nendes piirkondades, kus ilm püsis kuiv. Mai alguseks oli haudme rajamine lõunapoolsetes maakondades alanud, kus emakäigud olid mõne sentimeetri pikkused.

Mai keskel mõjutasid madalad päevased ja öised õhutemperatuurid oluliselt kuuse-kooreüraski lendluse aktiivsust. Kuu keskel suurenes isendite arv seirepunktides vaid Harjumaal, kõrge oli see ka Läänemaal. Ülejäänud maakondade seirepunktides toimus võrreldes eelneva nädalaga isendite arvu langus, kuid haudme rajamine oli selleks ajaks alanud ka põhjapoolsete maakondade seirepunktides. 21. mail kasvas kõikides seirepunktides (v.a Viljandimaal) kuuse-kooreüraski isendite arv. Enim leiti kuuse-kooreüraskeid Läänemaal, Järvamaal ning Põlvamaal. Maikuu viimasel nädalal püsis üraskite lendlus endiselt kõrge, kõige vähem leiti neid Tartumaal, kuid võrreldes eelnevate nädalatega, hakkas just sel nädalal hüppeliselt kasvama ka Viljandimaa seirepunktis olevate putukate arv. Kõrge oli isendite arv ka Läänemaal, Järvamaal, Ida-Virumaal ning Põlvamaal.

Juunikuu esimesel nädalal oli üraskite lendlus enamikes maakondades endiselt täies hoos. Kõige rohkem isendeid leiti Läänemaa, Ida-Virumaa ja Võrumaa seirepunktidest ning kõige vähem Tartumaa seirepunktist. Juuni alguses lahkusid koore alt kuuse-kooreüraski vanamardikad, alles jäid vaid viimaste kasvujärkude vastsed ja nukud. Juuni keskel oli üraskilendluse langus. Kõikides seirepunktides üle Eesti registreeriti väga vähe isendeid. Juuni viimasel nädalal jõudis kätte aga suvise esimese põlvkonna lendlus, enamikes seirepunktides hakkasid keskmised võrreldes eelneva kahe nädalaga suurenema. Üraskite hulk püünistes jäi madalaks vaid Tartumaal, Läänemaal, Harjumaal ning Pärnumaal.

Juuli esimesel nädalal jätkus suvise esimese põlvkonna lendlus. Püünistest leitud isendite keskmised olid suurenenud kõikides seirepunktides, v.a Jõgevamaal. 9. juulil aeglustus taaskord üraskite lendlus ning isendite keskmised vähenesid kõikidel aladel, v.a Järvamaa seirepunktis. Juuli keskel hoogustus kuuse-kooreüraski lendlus taas, madalaks jäi isendite arv vaid Harjumaal ning Tartumaal. Teistes maakondades toimus isendite arvu hüppeline kasv. Juuli kahel viimasel nädalal oli üraskite lendlus aktiivne pea kõikides maakondades ning koore alt võis leida ka II põlvkonna eelviimase ja viimase kasvujärgu vastseid.

Augusti alguses langes feromoonpüünistes isendite arv hüppeliselt. Esimesed II põlvkonna noormardikad hakkasid augusti alguses kooruma. Kogu augustikuu toimus lendlus väga vähesel määral ning feromoonpüünistest leiti isendeid vähe. Septembri alguses toimus aga putukate arvu tõus Valgamaa seirealal ning Tartu- ja Põlvamaa seirepunktides, teistes maakondades jäid keskmised endiselt madalaks. 10. septembril hoogustus suvise II põlvkonna lendlus Põlva-, Valga-, ja Võrumaa seirepunktides ning ka 17. septembril võis leida Võrumaalt suvise II põlvkonna putukaid, kuid septembri viimase nädalaga kahanes ka eelnevalt mainitud maakondades üraskite lendlus ning suures osas feromoonpüünistes enam isendeid ei esinenud. Kuuse-kooreüraski seire lõppes septembri viimasel nädalal.

Kuuse-kooreüraski seire on toimunud aastatel 2021–2024 kolmeteistkümnes maakonnas. 2024. aastal oli nende lendlus võrreldes eelnevate aastatega enamikes maakondades kõige tagasihoidlikum. Maakondade lõikes esines kuuse-kooreüraskeid 2024. aastal kõige enam Läänemaal, kus võrreldes 2022. ja 2023. aastaga jäi lendlus samale tasemele. Eelnevate aastatega võrreldes on kuuse-kooreüraski isendite arv jäänud sarnasele tasemele ka Lääne-Virumaal, kus võrreldes 2023. aastaga on isendite arv 2024. aastal teinud kasvu, kuid 2021. ning 2022. aastal olid tulemused sarnased 2024. aasta seiretulemustega.

Kooreüraskite seiret teostavad Eestis koostöös Keskkonnaagentuur ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Seirepüüniste andmete, loendatud isendite või nende ruumala mõõtmiste põhjal jälgib Keskkonnaagentuur regulaarselt seirepunktide lähedal paiknevatel püünispuudel ja tuulemurrul kuuse-kooreüraski haudme arengut. Kogutud andmete alusel väljastab Keskkonnaagentuur pressiteated soovitustega püünispuude langetamise ja väljaveo ning feromoonpüüniste ülespaneku ajastamiseks. Alates 2023. a kuvatakse RMK kuuse-kooreüraski seire jooksvad tulemused interaktiivselt Keskkonnaportaalis.

Autor: Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Merit Ehrpais

0Shares