Sertifikaat laiendab puidu turustamisvõimalusi

08.10.2018

Kertu Kekk, Sinu Mets:

Metsa- ja puidutööstus on Eesti väliskaubanduse vedur ning meie metsadest pärit puitu ja sellest tehtud tooteid eksporditakse üle maailma. Globaalsel turul kaubeldes muutub puidu päritolu ja metsade jätkusuutliku majandamise tõendamine järjest tähtsamaks. Paljudele puittoodetele leidub vaid siis ostja, kui nende valmistamiseks kasutatud puidu kohta on ette näidata säästva metsamajandamise sertifikaat.

Metsa sertifitseerimise ehk sertimise eesmärk on aidata kaasa säästva metsanduse põhimõtete rakendamisele. Sertifikaat annab metsaomanikule audiitori kinnituse, et tema metsa on majandatud keskkonnasäästlikult, kogukonna huve ja loodusväärtusi arvestades. Maailmas rakendatakse selle kinnituse vormistamisel mitut rahvusvahelist sertimissüsteemi, Eestis on nendest peamised
FSC ja PEFC.

Sertifikaati omav metsaomanik või ettevõte peab oma metsa majandades jälgima sertifikaadi standardis kirja pandud nõudeid, metsas tegutsemise kohta aru andma ja metsa seisukorda järjepidevalt jälgima. Metsa majandamise vastavust rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele kontrollivad sõltumatud audiitorid.

Sertimine metsaühistu kaudu

Eestis on kogu riigimetsale omistatud nii FSC kui PEFC säästva metsanduse sertifikaat, erametsas on levinum PEFC. Tänavu kevadel oli erametsas PEFC serditud metsamaa pindala u 240 000 ha, FSC sertifikaadiga oli kaetud u 125 000 ha.

Metsaomanikul on võimalik sertifikaati taotleda ise või teha seda metsaühistu või mõne grupisertifikaadi hoidja kaudu. Grupisertifikaadi hoidjateks on näiteks Eesti Erametsaliit ja Keskühistu Eramets (PEFC sertifikaat) või MTÜ Ühinenud Metsaomanikud ja Rakvere Metsaühistu (FSC sertifikaat). Nendega on koostööd alustanud mitu muud metsaühistut.

Võrreldes omaette sertimisega on metsaomanikul grupisertifikaadiga liitudes vähem bürokraatiat, sertifikaadi hoidja teeb ise või koostöös metsaühistuga ära suurema osa vajalikust paberitööst. Metsaomaniku kohustuseks jääb järgida sertifikaadiga kaasnevaid nõudeid, anda igal aastal ülevaade oma metsas tehtust ja tasuda aastamaksu, mille suurus oleneb serditud metsamaa pindalast. Mõnel juhul võidakse aastamaks katta serditud metsamaterjali müügist saadud tulust.

Kas tasub ära?

Sertifikaat annab niisiis nii metsaomanikule kui kõigile teistele sõltumatu audiitori kinnituse, et seda metsa on majandatud keskkonnasõbralikult ja säästvalt. Lisaks kaasnevad sertifikaadiga paremad turustamisvõimalused puidule ja potentsiaalselt ka kõrgem puidu eest makstav hind.

Sertifikaadi majanduslik kasu ilmneb metsaomaniku jaoks eelkõige keerulisemates turutingimustes, kui puidu pakkumine on suurem kui nõudlus. Alles paar aastat tagasi oligi olukord, kui sertimata metsamaterjali puidutööstuse väravas vastugi ei võetud. Hetkel on olukord vastupidine – puidutööstusel on toormaterjalist pigem puudus, nõudlus on suur ja hinnad kõrged ka sertimata puitu müües.

Rahvusvaheline nõudlus

Eesti tänasel puiduturul võib sertfi kaadiga kaasnevat hinnalisa loota vaid mõne puidusordi, näiteks paberipuidu ja palgi eest. Ettevõtted, kes seda maksavad, nimetavad peamise põhjusena rahvusvahelist nõudlust.

Kundas haava paberipuidust puitmassi tootva Estonian Cell AS juht Lauri Raid selgitab, et näiteks tselluloositurul eelistavad pea kõik kliendid serditud toodet. Tiheasustusega riikides, kus paberitoodete tarbimismahud suured, on metsa ühe elaniku kohta kordades vähem kui Eestis. Sealsete tarbijate jaoks on tähtis turvatunne, et teistest riikidest pärinev tooraine pärineks allikatest, mis kooskõlas rangeimate keskkonnanõuetega.

Nii serdivad oma tooteid enamus Euroopa paberitootjaid, kes ei saa seetõttu sertimata puidust toodetud puitmassi osta. Raidi sõnul on tselluloositurul peamiseks sertimisskeemiks FSC, sertimise
konkurents aga on tänapäeval esile kutsutud Lõuna-Ameerikast, kus toodetakse ligi 60% maailma tselluloosist ja kus pea kõikidel tootjatel on FSC sertifikaat. Lauri Raid arvab, et tulevikus sertimise nõudluse kasvutrend jätkub ja Eesti ei ole selles küsimuses arvamusliider.

Turumahud on suurte riikide käes ja meil on võimalus kas sertida ja turueelist omada või sertimisest loobuda ja müügihinnas vähem teenida. Ta peab tähtsaks aru saada, et Eestis jäädakse sertifikaadita lõpuks aja hammasrataste vahele. Eriti Põhja-Euroopa puiduturul, kus konkurendiks on ka Venemaa, kust juba täna edukalt FSC puitu eksporditakse. Estonian Celli jaoks on oluline kindlustada piisavas mahus serditud puidu tarne, sealjuures eelistatakse FSC sertifikaati. Nad on valmis serditud puidu eest metsaomanikule ka hinnalisa maksma.

Seda kindlasti seni, kuni serditud puidu pakkumine turul on nende vajadusest madalam. Hinnalisa ületab sertimisega seotud administreerimiskulud ja lisaks sellele annab sertifitseeritud puidu olemasolu eelisõiguse tarnida Estonian Celli puitu.

Nordwood (Aegviidu, Viiratsi ja ViruNigula) saeveskite varumisosakonna juhataja Aivo Kalmet näeb samuti serditud puidu osas turunõudluse kasvu. Täna eelistavad nad oma saeveskites palgi ostmisel FSC sertifikaati, kuid Kalmeti kinnitusel on ka PEFC sertifikaadi olemasolu mõnel saematerjaliturul abiks. Ta nendib, et enamasti neile serditud toodete eest hinnalisa ei maksta, erandiks on puiduhake. Kasu serditud metsamaterjali kasutamisest väljendub eelkõige laiemates müügivõimalustes, mis on eriti oluline väiksema nõudlusega perioodidel. Seetõttu on nad valmis tarnijaga läbi rääkima ja vastavalt turuolukorrale serditud puidu eest ka hinnalisa maksma. Enamjaolt on see jäänud kuni 1€ /tm.

Oma rahvusvaheliste klientide vajadustest lähtuvalt on serditud puidu eest rohkem maksnud ka Metsä Forest Eesti. Ettevõtte juht Enn Sapp räägib, et hinnalisa on olnud eri aegadel erinev. Ta usub, et kui sertimine ei muutu kohapeal seatavate kitsenduste kaudu ebamõistlikuks, jätkub nõudlus ja hinnalisa maksmine ka tulevikus.

Kust saab sertifikaadi taotlemise kohta lisainfot?

0Shares