Sihtkaitsevööndi maa omanikele: kuidas taotleda kompensatsiooni? (täiendatud)
31.01.2017
Tänavu hakatakse esmakordselt maksma Natura erametsa hüvitisega võrdset kompensatsiooni väljapoole võrgustikku jäävate sihtkaitsevööndite omanikele. Hüvitise eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu. Hüvitist makstakse Maaelu arengukava vahenditest ning taotlusi saab esitada SA Erametsakeskusele ajavahemikul 4. aprillist kuni 22. aprillini. Ennetamaks tõrkeid e-PRIA kasutamisel palume kontrollida oma
ID-kaardi/mobiil-ID kehtivust.
Toetuse taotlemise üksikasju selgitab lähemalt SA Erametsakeskus toetuste üksuse nõunik Triin Suur (fotol).
Natura 2000 erametsamaa kompensatsiooni saab metsamaale, mis asub sihtkaitsevööndis Natura 2000 võrgustiku alal või väljaspool seda, ning piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritaval alal asuvale metsamaale, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal. Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvale sihtkaitsevööndi metsamaale saab Natura 2000 erametsamaa kompensatsiooni alates käesolevast aastast.
Toetuse taotlemises muutub ainult see, et metsamaa, mille kohta saab toetust küsida, on umbes 5000 hektari võrra suurem. Kõik kompensatsiooni taotlemise tingimused jäävad samaks, mis olid varem, kui kompensatsiooni sai üksnes Natura 2000 võrgustiku alal asuvale metsamaale.
Projekteeritav ala on selline maa, mis asub küll Natura 2000 võrgustiku alal, aga Eesti riik pole sinna veel piiranguid seadnud. See tähendab, et sinna pole veel moodustatud sihtkaitsevööndit, piiranguvööndit või hoiuala.
Metsa omanik peaks teadma kaitse alla võtmise ettepanekust, kuna Keskkonnaamet on teda sellest teavitanud. Kui teavitus on kuskile kaduma läinud, siis toetuse taotlemist see ei takista.
Internetis, Maa-ameti kaardiserveris on eraldi kaart „Natura metsatoetused“ (link), kus on näidatud kõik metsaalad, millele saab Natura 2000 erametsamaa kompensatsiooni taotleda. Metsaomanik saab sisestada endale kuulva metsa katastritunnuse ja kui kaardilt leitakse ala üles, saab sinna taotleda Natura 2000 erametsamaa kompensatsiooni. Kaardil on kõik sihtkaitsevööndi metsaalad (ka Natura 2000 alast väljaspool asuvad sihtkaitsevööndi alad) ümbritsetud punase piirjoonega ning piiranguvööndi, hoiuala ja projekteeritava ala metsaalad on ümbritsetud sinise piirjoonega. Sellelt toetusõiguslike alade kaardilt saabki metsaomanik teada, mis on tema metsaala number ja millises kaitsevööndis tema metsamaa asub ning kui suur on kaardi andmetel metsaala pindala. 2017. aasta kaart valmib märtsi teises pooles.
Kui taotluse esitamiseks valida e-PRIA portaali teenus, siis pole vaja Maa-ameti kaardiserveri kaardilt endale kuuluvaid toetusõiguslikke metsaalasid otsida ega andmeid taotluse vormile ümber kirjutada. E-PRIA portaali sisenedes on taotlus juba vaikimisi täidetud metsaomanikule kuuluvate toetusõiguslike aladega. Metsaomanik saab vajadusel korrigeerida pindala ja lisada juurde alasid, mis puudu. Puudu oleva ala lisamiseks tuleb sisestada e-PRIA portaalis katastritunnus, süsteem leiab ala kaardilt üles ja lisab ise taotlusesse kaardilt saadud metsaala numbri, ala pindala ning kaitsevööndi info.
Natura 2000 erametsamaa kompensatsiooni juures ei kasutata eraldise numbreid, sest toetusõigusliku ala tähistamiseks on võetud kasutusele mõiste „metsaala“. Metsaala võib koosneda mitmest eraldisest. See on ühe vööndi ja ühe katastriüksuse piirides asuv metsamaa või selle osa. Kui metsamaad läbib üle nelja meetri laiune tee, kraav, lagendik või muu ala, siis tekib metsamaast mitu metsa osa ja neid nimetatakse eraldi metsaaladeks.
Üldiselt on Natura kompensatsiooni kaardi koostamisel juba metsaalade pindalast põllumaa ja vääriselupaiga kaitselepinguga kaetud maa maha arvatud. Samas võib looduses olla olukord ikkagi natuke erinev sellest, mis kaardilt paistab. Kui metsaomanik näeb kaardilt, et tema metsaala sisse on arvestatud ka põllumaad või vääriselupaiga lepinguga maad, siis ta saab taotlusel selle metsaala pindala väiksemaks kirjutada. Kahtluse korral saab ta pindala kindlaks tegemisel abi saamiseks pöörduda ühistu poole. Kaardil näidatud metsaala võib servapidi ulatuda naabri maale ainult siis, kui kaardikihid on nihkes. Mõnikord saab Maa-ameti aidata nihke kordategemisel, aga enamasti on selguse saamiseks vaja tellida täppismõõdistamine.
Täpsem info ja kontaktid: https://www.eramets.ee/toetused/toetuste-taotlemine/natura-metsa-toetus/
