Riigikogu suurendas talumistasusid
18.01.2018
Riigikogu suurendas eile tasusid, mida Eesti võrguettevõtted peavad maksma maaomanikele, kelle maad läbivad elektri-, kütte- või gaasitrassid. Maaomanikud ei ole tulemusega rahul, kirjutab Äripäev.
Ammune probleem
Mullu kevadel algatatud eelnõu vastuvõtmisega lõppes aastatepikkune vaidlus selle üle, kui palju maaomanikele tasu maksma peaks. Varasema korra järgi olid talumistasud tihtipeale väiksemad, kui tehnovõrgu tõttu piirangu alla sattunud maa eest riigile maksta tuli. Selle olukorra kuulutas riigikohus põhiseaduse vastaseks juba 2012. aastal.
Uue seaduse järgi on tehnovõrkude talumistasu 7,5 protsenti maa maksustamishinnast. Arvestades, et maamaks võib Eestis seaduse järgi olla kuni 2,5 protsenti maksustamishinnast, katavad uued tasud maamaksu vähemalt kolmekordselt.
Maa- ja erametsaomanike hinnangul varasemat ebaõiglust uue korraga ei parandata. See tähendab, et oodata on uusi kohtuasju.
Jätkuv ebaõiglus
Erametsaliidu juhatuse liige Ants Eriku sõnul on hüvitamiskord jätkuvalt ebaõiglane. Metsaomanikele tähendab nende maid läbiv elektriliin, et nemad seda maad sihtotstarbeliselt kasutada ei saa.
“Talumistasu peaks olema võrreldav tuluga, mille me oleksime teeninud, kui oleksime saanud metsa kasvatada. Me räägime kattetulust, mis on ligikaudu 120–140 eurot hektari kohta. Uue seaduse taluvustasuks on 15 eurot hektarilt – siin on ikka meeletud käärid,” rääkis Erik. Tema hinnangul oleks metsaomanike ettepanek samas suurusjärgus ka näiteks Natura2000 alade sihtkaitsevööndite eest makstavate tasudega, mis on 110 eurot hektarilt.
