Suvel tuli ette ka olukord, kus Tallinnas polnud mitu tundi ühtegi vaba päästemeeskonda. Kui olnuks vaja tulekahju kustutada, tulnuks päästjad päris kaugelt ja mõistagi kulunuks palju aega. Ida-Virumaa oli silmitsi olukorraga, kus lähim vaba päästemeeskond asus 70 kilomeetri kaugusel. Pikima sõidu kustutustöödele tegid tuletõrjujad Lõuna-Eestist – nad kiirustasid 161 kilomeetri kaugusele Vikipalu metsapõlengule Harjumaal.

Suur tuleoht püsis üle Eesti enneolematud 40 päeva, Jõgevamaal koguni 75 päeva. Seitsmel korral oli päästeameti elupäästevõimekus katkemas. Pääste võime mitut suurt ja keerukat sündmust korraga hallata oli kriitilisel piiril, tõdeti suviseid katsumusi kokku võttes.

«Need seitse olukorda on meie jaoks punane rakett. Need panevad meid teistmoodi mõtlema. Me peame midagi ette võtma,» sõnas päästeameti juht Kuno Tammearu eilsel pressikonverentsil.

Tema sõnul on väga tähtis arendada infotehnoloogilisi lahendusi, mis aitpäästaksid päästeressurssi planeerida ja prognoosida. «Meil on ilmastikutingimused, on näha, mis sündmustega toimub. Inimene ise ei suuda seda pilti vaadates kõiki asju jälgida ja monitoorida. Selliste suursündmuste puhul on oluline varakult ära tunnetada, millal asi jamaks läheb, kuid see tuleb enamasti kogemuse pealt ja sellepärast peab veel midagi abiks olema,» ütles Tammearu IT-lahenduste vajalikkust põhjendades.

Loe täismahus artiklit Postimehest.

 

Suve kriitilisimad päevad
Seitse juhtumit sellest suvest, kui kõik elupäästevõimekusega komandod olid juba tuld kustutamas, kuid samal ajal tuli uusi väljakutseid.

1. 26. mail oli Raplas korraga kolm suurt tulekahju, millele sõitis ühel juhul välja komando 60 kilomeetri kauguselt Koselt.
2. 28. mail toimus tulekahju Väike-Maarja vallas, millele kaasati päästjad 100 kilomeetri kauguselt Jõgevalt, 144 kilomeetri kauguselt Mustveest, 37 kilomeetri kauguselt Paidest ja 118 kilomeetri kauguselt Tabiverest. Sündmus küll annulleeriti, kuid kohale jõudis juba Jõgeva komando.
3. 15.–16. juunil põlesid Tallinna külje all Männiku karjääris mets ja maastik. Kuna samal ajal tuli kustutada Vikipalu metsatulekahju, ei olnud Tallinnas ühtki põhiautot ning Vikipalust ei saadetud ühtki autot ka tagasi. Kaugemast punktist ei tulnud kedagi, sündmus pandi lihtsalt ootele.
4. 16. juunil hakkas Rakveres tööle ühe hoone tulekahjusignalisatsiooni alarm, aga kuna samal ajal põles Vikipalu mets, pidi Rakverre sõitma Jõhvi komando 72 kilomeetri kauguselt.
5. 31. juulil toimusid põlengud Sillamäel ja Narva-Jõesuus, reageerisid päästjad 96 kilomeetri kauguselt Mustveest ja 131 kilomeetri kauguselt Alatskivilt. Kohalikud komandod olid kustutamas Narva-Jõesuu metsa- ja maastikutulekahju.
6. 9. augustil põles Sirgalas Ida-Virumaal katel. Kohale sõitsid autod 161 kilomeetri kauguselt Tartust ja 63 kilomeetri kauguselt Iisakust, sest kohalikud komandod olid kustutamas tulekahju Läsnas kaitseväe keskpolügoonil.
7. 9. augustil toimus metsa- ja maastikupõleng Ida-Virumaal Ojakülas, samal päeval oli Ida-Virumaal veel kaks suuremat metsatulekahju Läsnas ja Kabalas. Seda kustutasid kaks vabatahtlikku päästekomandot Lääne-Virumaalt ning kohale sõitsid komandod 98 kilomeetri kauguselt Lasnamäelt ja 109 kilomeetri kauguselt Koselt. Lasnamäe komando oli tegelikult juba varem kohal, sest oli kutsutud samasse piirkonda fantoomtulekahju kustutama.