Tarkvara, mis kasvatab tulu
05.12.2018
Metsatulu sõltub suurel määral tüve järkamisest, kirjutab Toftani ostuspetsialist Meelis Schmidt õppelehes Sinu Mets.
Metsaomaniku kolm järjestikust põlvkonda saavad mõistliku majandamise korral metsast rahalist tulu mitu korda, suurim tulu saadakse puude eluringi lõpus. Tulu lõplik suurus sõltub raiutavate puude kvaliteedist, läbimõõdust ja kogusest.
Saetööstused ja vineerivabrikud on huvitatud võimalikult jämedatest ja võimalikult pikkadest palkidest/pakkudest. Need annavad parema valmistoodangu kvaliteedi ja suhteliselt rohkem valmistoodangut. Tooraine pikkus annab tööstuses parema tootlikkuse. Seetõttu ongi enamikel tööstustel läbimõõdu- ja pikkusepõhised hinnakirjad, kus jämedamad ja pikemad puidusordid on kallimad.
Puid saab kasvatada pikemaks ja jämedamaks, kui metsa eest hoolitseme, teeme õigel ajal valgustus- ja harvendusraieid. Aga kuidas olemasolevate puude ja hinnakirjade vahelt maksimum võtta?
Kuidas saada jämedaid ja pikki palke?
Saepalkide väärtust saab tõsta Kõik puud on koonilised ja see muutub puu pikkuses – kännu lähedal ja puu ülemisel kolmandikul on koonilisus suurem kui keskmiselt. See sunnib lõikama puu esimese palgi ja viimased palgid lühemana, tüve keskosas võiks lõigata ka pikemaid.
Üldjuhul üritavad harvesterioperaatorid tabada soovitud sortimentide pikkusja läbimõõdupiire käsitsi, tunnetuse ja kogemuse baasilt, masin ise minimaalselt aitamas. Tulemuseks võivad
olla palgid, mis on küll soovitult pikad, aga kukuvad odavatesse läbimõõdugruppidesse. Või vastupidi – on jämedad, aga lubamatult lühikesed. Kui kasutame targemini harvesteri tarkvara võimalusi, saab raiutava metsamaterjali väärtust kasvatada.
Kõikidesse harvesteridesse on võimalik sisestada lõigatavate sortimentide informatsioon täpselt samal kujul kui tööstuste hinnakirjades. Saab määratleda läbimõõdu ja pikkusklassid ja neile vastavad hinnad.
Puu langetamisel hakkab masin tarkvara abil kontrollima puu läbimõõtu, ise samas laasides ladva poole liikudes. Iga sentimeetri tagant saadud läbimõõdunäitu kasutatakse iga konkreetse puu
lõpliku koonilisuse ja pikkuse ennustamiseks, selleks võrreldakse saadud näite pidevalt harvesteri andmebaasis talletatud mudelpuude näitajatega. Iga 0,2 sekundi tagant tehakse uus arvestus kogu tüvesest saadavate sortimentide osas. Arvestus võtab arvesse sisestatud hinnamaatriksi – masin üritab seada järgnevad järkamised „kallitesse” hinnaklassidesse.
Puu tüve iseloomu muutumisel või operaatori sekkumisel puu kvaliteedi tõttu tehakse alati ülearvutus, millega tagatakse tüvese parim võimalik rahaline väljatulek. Tuntavalt hea tulemus
Kuivõrd 1 cm läbimõõtu on „väärtuslikum” kui 60 cm pikkust, näeme, et palgid muutuvad pisut lühemaks, eriti tüve alumises ja ülemises osas. Suureneb nende palkide osakaal, mille läbimõõt on just üle järgmise kalli hinnapiiri. Jäme(normaal)palkide keskmine läbimõõt kasvab, peenpalkide osakaal väheneb, paberipuidu osakaal väheneb järsult.
Oleme Toftani Metsanduse OÜ kinnistutel raiunud väärtusmaatriksit kasutades juba üle 2 aasta. Keskmiselt saame männitüvest kätte 93% palke, kuusetüvest 87%, harvendusraietel kindlalt üle 60%. Oleme oluliselt parandanud kase vineeripaku väljatulekut, seda just kallimate pakusortimentide osas.
Metsaomanik peaks küsima endalt enne raiet: kas harvendatav või lõppraiutav mets vastab läheduses olevate tööstuste soovitud läbimõõdu- ja pikkusklassidele? Kas need klassid on ausalt
hinnastatud või üritatakse 1 € hinnavahega meelitada üleliia pikki (ja sealt siis ka peenikesi) palke tegema? Kas teie ülestöötaja kasutab harvesteris väärtuspõhist hinnamaatriksit või „käsijuhtimist”?
