Esitlusele ja arutlusele tulevad dendrokronoloogia uued ning põnevad edusammud. Konverentsi kavas on 52 suulist ning 50 stendiettekannet. Käsitlust leiavad nii kliimamuutuste tuvastamine puude aastarõngaste kaudu kui ka tahvelmaalide, laevade, ajalooliste ehitiste dateerimine ning palju muud.
Tartus kohtuvad puude aastarõngaste uurijad
05.09.2017
Maa Elu:
Hea dendrokronoloogide võrgustik
«Dendrokronoloogide töö on piiriülene – olgu selleks kliimauuringud või puitesemete vanuse ja päritolu määramine. Näiteks Kadriorust leitud laevavrakkide või Piirissaare palvemaja põlengust päästetud tammelaudadest raamatukaante dateerimine on võimalik vaid tänu heale rahvusvahelisele dendrokronoloogide võrgustikule, kuna puit, millest nimetatud objektid on valmistatud, ei ole kohalikku päritolu. Seega aitab konverents tugevdada ja laiendada teadlastevahelisi sidemeid ning luua uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks Eesti dendrokronoloogide osalusel,» selgitab üks konverentsi korraldajaid ning Eesti tuntuim dendrokronoloog Alar Läänelaid. «On erakordne, et Eestil on võimalus võõrustada aastarõngauurijaid üle Euroopa ja kaugemalt,» lisab Läänelaid.
Konverentsi-ekskursiooni käigus külastavad dendrokronoloogid maailma ja Eesti rekordpuid, puutumatut raba kui ka Setu tsässonaid, mis on aastarõngaste järgi dateeritud kui ühed vanimad säilinud puitehitised Eestis.
EuroDendro 2017 konverentsi korraldavad TÜ geograafia osakond ning Eesti Maaülikooli metsakorralduse osakond.
Rohkem infot leiab konverentsi kodulehelt.
