Tihumeetrilt üle 70 euro riigile
29.03.2018
Olavi Grünvald, Äripäev:
Metsa- ja puidutööstus on üks Eesti majanduse tugitalasid, mis annab otseselt või kaudselt kümnendiku Eesti tööhõivest ning 9 protsenti riigi maksulaekumisest.
Metsast ja puidust saadud kasu kogu ühiskonnale ei tohiks marginaliseerida, rääkides vaid väikestest kildudest n-ö suurest pildist. Nii on metsaomanikule raiutud puidu eest makstav tasu alles esimene etapp metsa-ja puidutööstuse pikkadest toote-ja teenuseahelatest.
2016. aastal uurisime Erametsakeskuse tellimusel puidukasutuse mõju Eesti majandusele. Selgus, et metsandus (metsamajandus, puidutööstus ja paberitööstus) aitab otsese, kaudse ja tuletatud mõju kaudu kaasa 10 protsendi Eesti SKP ja lisandväärtuse tekkele. Aastal 2014 oli sektori kogumõju majandusele ca 2 miljardit eurot. Puidutoodete eksport moodustas ligi 1,3 miljardi euroga 10,4 protsenti Eesti kaupade koguekspordist.
Kogu Eesti tööhõivest moodustasid metsanduse tegevusalad otse ligi 4 protsenti. Koos kaudsete mõjudega (läbi vahe-ja lõpptarbimise) oli sektoriga seotud hinnanguliselt ligi 67 000 töökohta ehk üle 10 protsendi Eesti hõivatute arvust.
2014. aastal olid metsanduse otsesed, kaudsed ja tuletatud mõjude maksulaekumised ligikaudu 600 miljonit eurot. See moodustas 8,6 protsenti Eesti 2014. aasta maksulaekumisest. Hinnanguline riigile laekuv maksutulu oli 73 eurot raiutud tihumeetri kohta.
Toodud arvutused arvestavad lisaks metsandussektori otsestele mõjudele ka sellega, et sektor kasutab teiste tegevusalade kaupu ning teenuseid, aga ka töötajate sissetulekute mõjuga sisemaisele tarbimisele.
Mõju on kasvanud
2017. aastal ületas puidu ja puittoodete eksport esimest korda 2 miljardi euro piiri. Puidutööstus panustab tugevalt regionaalarengusse, keskmisest kõrgemate palkadega pakutakse konkurentsivõimelisi töökohti ka maapiirkondades. Viimastel aastatel iseloomustab kogu metsa-ja puidusektorit tormiline areng – investeeritakse tootmisvõimsuse parendamisse ning luuakse innovaatilisi lahendusi metsade puiduressursi veel kõrgemaks väärindamiseks.
Kui soovime raiemahtu ja puidutööstust koomale tõmmata, peame samal ajal tegema ka valikuid. Millest oleme praeguse elustandardi juures valmis loobuma või mille eest omast taskust juurde maksma?
