Augusti lõpupäevil Lääne-Virumaal peetud metsamajandajatekokkutulekul kuulutas Eesti Erametsaliit muu hulgas välja ka aasta parima metsamajandaja. Tänavu pälvis selle tiitli Tõnu Mändla Valgamaalt.

Karula valla Lüllemäe küla Rästa talu kuulus mitu põlve Tõnu Mändla emapoolsele suguvõsale, ka Tõnu ema on seal sündinud. Tõnu sünnikoht on Kiviõli, kuhu ema küüditamisteümberasustamiste järel elama sattus. 1992. aastast on Rästa talu aga taas nende pere kodu.

«Ma pole oma elus muud tööd teinud: lõpetasin Luua tehnikumi ja sestsaati pole metsast välja saanudki,» muheleb Tõnu. «Linnaelu mulle ei sobi, kõik see tolm ja tahm, Kiviõlis veel eriti – ehk ma selle eestmetsa pagesingi.»

Rästa talul on 170 hektarit maad, suurem jagu sellest, umbes 140 hektarit, on mets. Kas tööd ja vaeva on ikka kõvasti?

«Metsaga on see hea asi, et suurema jao töödega saad rahulikult oodata, kuni õige tahtmine peale tuleb,» muheleb peremees. Kõrvalseisjate hinnangul näib temal see tahtmine küll kogu aeg peal olevat. Tõsi on aga see, et ühtegi tööd ei võta ta ette uisapäisa, kõik on põhjalikult läbi mõeldud.

«Tema puhul hakkabki silma see, et ta teab täpselt, mida teeb, tal on nii kogemusi kui ka oskusi, » märgib Valgamaa erametsaühingumetsakonsulent Enn Tomson. «Metsandus on ta elustiil, ta on terve oma elu metsale pühendanud.»

Väga oluliseks peab Rästa talu peremees metsauuendust. Kõik langid uuendab ja hooldab ta oma perega. «Praegu on selles töös suur abi riigi ja eurotoetustest,» tunnistab mees. «Maapinna ettevalmistus, taimede ost, istutus, noorendiku hooldus – kõigeks saab toetust. Muidu oleks ikka keeruline: ostad taimed, veedad pikad päevad istutades metsas – aga palka selle töö eest keegi ju ei maksa. Toetus tuleb küll tagantjärele, aga saad sellega arvestada, see on metsaomanikule ikka suureks abiks.»

Endistele põllumaadele varem istutatud metsast kujundab ta tulevikumetsi valgustusraiete ning kasvavate puude laasimisega,harvendusraiet plaanib kasvukohatüübi ja ilmaolude järgi. Väga oluliseks peab ta ka

maaparandust, sest liigniiskes kasvukohas pidurdub metsa kasv ja töidki on raske teha.

«Möödunud suvel tegime siin kuivendustöid, mässasime kraavide-truupidega, aga tegime ka puhkekoha – ju see neile silma jäi, kes mind tiitli vääriliseks pidasid,» oletab Tõnu.

Enn Tomson ütleb, et Rästa peremees osaleb aktiivselt ka metsaühistu töös. Ta ei hoia oma teadmisi ega kogemusi vaid endale: tema metsades on ühistu korraldanud praktikaõppepäevi. Tõnu Mändla kiidab omakorda Enn Tomsonit, märkides, et konsulent on asjalik ja kogenud mees, kellega on hea metsaasju arutada ning vajadusel nõu küsida.

Tõnu Mändlal on neli last ja seitse lapselast, vanim lapselaps õpib seitsmendas klassis, noorim on aastane. «Seda muret, mis mu metsast ükskord saab, mul väga pole,» usub Tõnu. «Keegi järeltulijaist selle ikka ükskord üle võtab. Lapsed on kõik maaeluga seotud, lapselastega püüan, kui vähegi mahti, koos marjul-seenel käia, et mets neilegi tuttavaks teha ja metsatarkusi edasi anda. Lüpsikarja -vaat seda oleks vist tõesti raske kellelegi kaela määrida.»

Põline metsamees ütleb, et lemmikaastaaega tal polegi: talvel saab küll kevadet oodatud, aga tegelikult on mets ilus igal aastaajal. Kas aga kõigi kasvatusja hooldustööde kõrvalt jääb aega oma metsas lihtsalt niisama jalutada ja sellest rõõmu tunda?

«Mul on see eriti lihtne – astun uksest välja ja ükskõik, kuhu vaatan, igal pool on mets siinsamas. Aga emotsionaalselt… Ma olen nõukaaegne inimene, töötasin siis ka metsas ja julgen küll öelda, et võtsin oma tööd südamega, aga ei saa salata, vahe praegusega ikka on. Ma ei oska seda tunnet sõnadesse panna, aga kui seal kõnnid – no oma on ikka oma!»

Seitse eriauhinda

Eesti Erametsaliit tunnustas metsamajandajate kokkutulekul teisigi tänavu eriti silma paistnud metsaomanikke, jagades välja eriauhindu.

• Ilmar Ait – tubli teedeehitaja

• Andres Tõnisson – tubli metsa mineviku vaatleja ja tuleviku plaanija

• Tiit Linnamägi – tubli metsakultuuri kandja

• Andres Sõnajalg – tubli püsimetsa majandaja

• Rimmukas OÜ – tubli maaparandaja

• Eremka OÜ – tubli metsauuendaja

• Lea Türnpu, Ain Einberg, Kaalu Kirme -tublid kaasomanikud Allikas: Eesti Erametsaliit

Taotlus tuleb esitada 1. detsembriks 2015. Metsa uuendamise toetust võib taotleda nii metsaühistu kui ka erametsaomanik, toetuse eesmärk on tagada metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine. Toetatavad tegevused:

• metsakultiveerimismaterjali (v.a metsapuuseemnete) soetamine;

• maapinna ettevalmistamine;

• metsaistutamistööd;

• kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamine.

Abikõlblikud on taotluse esitamise kalendriaastal tehtud kulud.Metsakultiveerimismaterjali soetamise ja maapinna ettevalmistamise korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise aastale eelneval kalendriaastal.

Toetuse määrad:

• metsakultiveerimismaterjali soetamisel kuni 80% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 0,35 eurot laialehise lehtpuuliigi ning 0,16 eurot teiste metsapuuliikide taime kohta;

• maapinna ettevalmistamisel kuni 96 eurot hektari kohta;

• metsaistutustöödel kuni 128 eurot hektari kohta;

• metsapuutaimede hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta kalendriaastas.

Toetusetaotlust on mugav esitada e-PRIA portaalis, aga selle võib digitaalselt allkirjastatuna saata ka aadressile siseriiklik@eramets.ee, läkitada posti teel või tuua ise kohale Erametsakeskuse kontorisse Tallinnas, Mustamäe tee 50. Üksikasjalikumat infot leiabErametsakeskuse kodulehelt (www.eramets.ee).

Allikas: Erametsakeskus