Tudengid arvutasid metsapõlengu keskkonnakahju
02.02.2018
ERR Novaator kirjutas Tallinna ülikooli (TLÜ) tudengite uuringust, mis näitas, et päästeameti ja vabatahtlike koostöös hoiti 2016. aastal Valgamaal metsatulekahjus ära vähemalt 11 miljoni euro väärtuses keskkonnakahju. Samas osutus tegelik varaline kahju esialgsetest arvutustest poole suuremaks.
TLÜ tudengite ja päästeameti projekti “ELU: mõju” raames hinnati, kuidas aitab päästeamet säästa loodusvarasid. Kui seni on metsatulekahjude puhul hinnatud vaid põlengu käigus hävinud puidu väärtust, siis projekti raames otsustasid tudengid leida raamistikku, kuidas hinnata tekkinud majanduslikku tervikkahju, mis võtaks arvesse ka metsade muid hüvesid peale puidu.
Kui palju maksab looduskaunis vaade?
“ELU:mõju” projektis hindasid tudengid Valgamaal, Hummuli vallas Aitsra küla lähistel 2016. aastal lõõmanud ulatusliku metsapõlengu juhtumit, kus hävis ligi 40 hektarit metsa. Kuigi keskkonnainspektsiooni hinnangul hävis põlengus puitu pea 500 000 euro väärtuses, moodustas see summa vaid poole tegelikest kahjudest.
Tudengite hinnangul hävis ühist vara tegelikult üle 800 000 euro väärtuses. Tegelik kahju on ilmselt veelgi suurem, kuna paljude hävinud ökosüsteemi poolt pakutavate ressursside väärtused jäid algandmete puuduse tõttu leidmata.
Tudengite projekti nõustanud TLÜ ökoloogia keskuse vanemteadur Jaanus Terasmaa rääkis, et kõige keerulisem on välja arvutada keskkonna reguleerivaid, säilitavaid ja kultuurilisi hüvesid. “Näiteks kaotatud puidu või isegi mee hinda on võimalik lihtsamalt välja arvutada, kuid kui palju maksab looduse mitmekesisus, tolmeldamine, metsa ilu ja see, kui keegi ei saa pärast metsa hävimist sealt enam inspiratsiooni ammutada või jalutamas käia või kui turistid jätavad mõnes kohas käimata,” tõi Terasmaa välja mõned keeruliselt väljaarvutatavad kahjud.
Päästeameti kiire reageerimine säästab miljoneid
Päästeameti töö efektiivsuse hindamisel töötasid tudengid läbi kaks võimalikku metsatulekahju stsenaariumit. Esimene stsenaarium seisnes päästeameti võimalikult kiires reageerimises ehk kui Hummuli metsatulekahju oleks avastatud vähem kui poole tunni jooksul peale süttimist ning päästekomandod oleks saanud kiiresti tegutsema asuda, oleks tulekahju levinud vaid kuni kolmel hektaril. Eeldatavalt oleks sellisel juhul tekkinud kahju 62 700 euro väärtuses.
Teise stsenaariumi puhul leiti võimalikud kulud, mis oleks tekkinud kui metsatulekahju poleks üldse kustutatud. Võttes arvesse põlengu toimumise aegseid kohalikke ilmaolusid, metsade tuleohuklassi, maastikku ja teedevõrku, oleks tulekahju levinud ilmselt kuni 580 hektarile. Sellisel juhul oleks tekkinud kulu ühiskonnale vähemalt 12 miljonit eurot.
Tudengite töö aitab välja töötada paremaid strateegiaid
Päästeameti arendusosakonna nõunik Tarvi Ojala sõnul on keskkonnakaitse aspekt päästeametile aina olulisem. Seepärast oli ka TLÜ tudengitega tehtud projekt kasulik eeskuju edaspidi keskkonnale tekkiva kahju lahti mõtestamiseks ja arvutamiseks.
“Tulevikus on plaan tööle panna ökosüsteemide infovoog. Näiteks kaardi kujul, millel on näha kõik teatud piirkonna keskkonna näitajad. Sellisel juhul saame vältida lisakahjusid, mida võime päästetöödega tekitada,” rääkis Ojala. Näiteks oleks kaardil näha kaitsealuste liikide levila ning selle põhjal saab teha päästeamet otsuse, mis teed pidi või mis tehnikaga õnnetuspaika minna. Nii saab päästeamet tulevikus teha jooksvalt keskkonnale vähemkahjulikke otsuseid juba ennetavalt.
