Üraskite rohkus valmistab metsameestele muret
10.06.2019
Kagu-Eesti metsaülemad kinnitavad kui ühest suust, et üraskid on sel aastal kuusemetsadele kahju teinud rohkem kui tavaliselt. Põhjust tuleb otsida tormidega murdunud puudes ja keskmisest soojemas ilmas, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
Valgamaa metsaülem Risto Sepp rääkis, et tänavu on temalegi üraskeid rohkem silma jäänud kui mõnel eelmisel aastal. «Otsest statistikat nende arvukuse kohta pole ja üle pole ma neid lugenud, aga Valgamaa metsades on üraskite koldeid palju.»
Sepp sõnas, et üraskitele meeldib elada kohas, kus torm on maha murdnud elujõulised puud. Metsaülema sõnutsi on tegelikult ainult üks tõhus võimalus, kuidas neid mardikaid metsast välja saab: niinimetatud püünispuu meetod. See tähendab, et puud langetatakse kahjuritele asustamiseks kahjuritõrje eesmärgil. Pärast seda, kui langetatud puudele asuvad üraskid, eemaldatakse need puud metsast.
Võrumaa metsaülem Agu Palo sõnas, et kuigi üraskite rohkus on tänavu probleem üle Eesti, siis Võru- ja Valgamaal on asi mõneti hullem. Nimelt rüüstas 2016. aasta suvetorm metsa ja kannatada said ka Karula rahvuspargi puud. Rahvuspark kuulub sihtkaitsevööndisse ja sealt ei tohtinud midagi koristada. Murdunud puud pakkusid aga soodsat kasvukohta üraskitele, kes hakkasid levima ka ümberkaudsetesse metsadesse. «Soe suvi ja talv aitavad nende levikule kaasa,» märkis Palo.
Metsaülema sõnutsi on tegelikult ainult üks tõhus võimalus, kuidas neid mardikaid metsast välja saab: niinimetatud püünispuu meetod.
