Usewoodi minimetsamasinad Eesti metsas

31.10.2016

SINU METS, Tiit Kosenkraanius (MTÜ Ühinenud Metsaomanikud):

Metsatöö käib koostöös masinaehitajatega, kes vastavalt praktikute soovitustele oma masinaid täiustavad.

Esmakordselt nägin Usewoodi metsatraktorit 2012. aastal Soomes Finnmetko metsandusnäitusel. Mulle meeldis, et võsasaele oli rattad alla ja kabiin külge pandud. Nii ei pea töömees valgustusraiet tehes risu sees ukerdama, vaid saab istudes ja põrinal mööda metsa liikuda. Huvitavaks tegi asja seegi, et olen ka varem väikeste metsa- ja põllutöömasinate ehitamise ja kasutamise vastu huvi tundnud ning ka kätt proovinud.

Koos kogenud masinamehe Tõnu Tiiveliga käisime mitu korda Soomemaal Usewoodi ehitajate ja väljamõtlejatega (perekond Usenius) kohtumas ning tehtud metsatöödega tutvumas. Olgu siinkohal märgitud, et masina nimi Usewood on kombinatsioon ehitaja perenimest ja masina kasutusvaldkonnast. Suhtlemist masina ehitaja Jussi-Pekka Useniusega hõlbustab suuresti Tõnu Tiiveli hea soome keele, eriti aga just selle metsandusliku sõnavara kasutamise oskus.

Harvester ja kokkuvedaja

Usewoodi metsamasinaga saab teha harvendus- ja valgustusraiet ning puhastada peenemast võsast elektriliinide aluseid või kraavikaldaid. Selle tarbeks on võimalik tõstuki masti otsa paigaldada võsaketas. Veidi jämedamate puude (6‒23 cm) lõikamiseks on harvesteripea. Useniused on katsetanud ka hüdraulilist lõiketera (giljotiin), kuid meie otsustasime Eesti oludes kasutada tavalist kettsaega lõikepead. Meie arvates on see kõige universaalsem lahendus, kuna võsaketta või giljotiiniga valgustusraie tegemine Usewoodi taolise ma- sinaga läheks siiski kallimaks kui tublide töömeeste võsasaagidega tehtav töö.

Juhtus nii, et sattusime esimese elektroonilise juhtimissüsteemiga Usewoodi harvesteri katsetajateks. Masin tuli meie valdusesse 2015. aasta juunikuus. Kokkulepe masinaehitajaga sai selline, et töötame välja Eesti oludesse sobiva tehnoloogia masina otstarbekaks kasutamiseks ja anname tagasisidet selle tehnilise toimivuse  kohta. Koostöös on masina juures tehtud nii mõnigi tehniline ja kasutamist hõlbustav täiustus.

Nüüdseks oleme Usewoodi harvesteriga töötanud Pärnumaa metsades rohkem kui aasta. Töö käigus ilmnes vajadus materjali koondamiseks sobiva masina järele. Selle leidmiseks uurisime erinevaid turul pakutavaid väikesi kokkuveotraktoreid. Kuna Useniustel oli olemas huvi lisaks harvesterile ehitada ka väike forvarder, leidsime, et parim lahendus oleks seegi masina tellida just nendelt. Tehniliselt teostuselt sarnaseid masinaid samalt firmalt on lihtsam ja odavam ekspluateerida.

Eesti ja Soome ühistöö tulemuse- na töötab tänavu juunist Eesti metsades lisaks harvesterile katsemudelina ka Usewoodi kokkuveotraktor. Soovitusi ja ettepanekuid, mis pikaajalise kogemusega forvarderioperaatoril René Verlinil sellega töötades tekivad, hindavad masinaehitajad väga ja nende põhjal on juba ka täiendusi ellu viidud.

1,5–2 tihumeetrit tunnis

Usewoodi metsamasinad on varustatud tänapäevaste arvutiprogrammidega: kogu tööprotsess on juhitav arvuti abil. Sellist juhtimissüsteemi meile teadaolevalt teistel väikemasinatel ei kasutata. Harvester mõõdab puidusortide pikkuse, jämeduse ja arvutab saetud puidu mahu tihumeetri täpsusega. Forvarderi manööverdamisvõimet parandab eraldi juhitav tagasild, mis võimaldab esi- ja tagarataste ühes jäljes liikumise. Masina operaatori töö teeb mugavaks kinnine kabiin soojendus- ja jahutussüsteemiga. Mootori eelsoojendust on võimalik taimeri abil tööpäeva algu- seks ajastada.

Väikeste ekspluatatsioonikulude tõttu ei saa miniharvesteri tööd noores metsas esimese harvendusraie tegemisel suurte masinatega võrrelda. Väikeharvesteri tootlikkus tunnis on olenevalt metsast 1,5‒2 tm ja kütusekulu seejuures keskmiselt 1 l tihumeetri kohta. Samuti ei ole võimalik töö üksühele võrdlemine saemeeste raietööga. Väikese harvesteri metsa sisse sõidetud jälge mööda liikudes on sama väikesel kokkuvedajal kõige lihtsam ja kiirem saetud materjal kokku koguda. Metsast saab välja tuua ka sellise peenikese puidu, mis suurte masinate puhul lihtsalt kokkuveoteedesse tallatakse või mille saemehed metsa maha jätavad.

Kuna nende masinate laius on vaid 1,5 m ja nende kaal üksnes 2 tonni, pole vajadust noores metsas 4 meetri laiuseid kokkuveoteid sisse raiuda. Masinad mahuvad vabalt liikuma normaalse täiusega puistus lihtsalt puude vahel. Selle tulemusena jääb omakorda ligi viiendik metsapinnast lisaks puid kasvatama ja puude arv hektari kohta on suurem kui koondamisteede sisseraiumise korral. Masina väikeste mõõtude ja kaalu tõttu ei teki metsa ka suuri ja poriseid rööpaid. Lisaks kõigele on lihtne ja soodne masinate transport tööobjektile, piisab vaid sõiduauto vedamiseks sobivast treilerist.

On tulevikku küll

Artikli autori osaks on lahendada tööde metsamajanduslik organiseerimine: tööobjektide valimine ja metsakasvatuslikest põhimõtetest kinnipidamise jälgimine. Siiani oleme teinud noorte metsade esimest harvendusraiet metsaühistu MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liikmetele kuuluvais metsades.

Peenikese harvendusraie korral ei ole metsaomanikul loota metsamaterjali müügist olulist müügitulu. Harvendusraie tulem on põhiliselt paberipuu, küttepuu, hakkematerjal ja vähesel määral peenpalk ning selle müügist saadav raha läheb valdavalt töökulude katteks.

Valgustus- ja harvendusraie tegemine noores metsas on eelkõige metsakasvatusliku iseloomuga. Lõppeesmärgiks on saavutada olukord, kus järgmistel raiekordadel saadakse olulisel määral kvaliteetsemat materjali kui looduslikust, varem hooldamata puistust. Hea, kui eelnevalt on Usewoodi harvesteriga harvendatavas metsas tehtud ka valgustusraie. Selle töö tegemiseks oleme metsaomanikele-metsaühistu liikmetele soovitanud kasutada EL pakutavat noore metsa hooldamise toetust, mille taotlemise juures saab abi metsaühistutest.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud abiga oleme korraldanud mitu avalikku õppepäeva, tutvustamaks minimasinate töö vajalikkust ja põhimõtteid ning leevendamaks inimestesse juurdunud skeptitsismi, nagu oleks vaid suur ja raske metsatehnika see päris ja õige ning minimasin üksnes mänguasi. Huvi selliste õppepäevade vastu on olnud suur ja seda suunda on kavas jätkata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Usewoodi minitehnikal oleks Eestis tulevikku küll, sest Eestimaal ringi vaadates on näha päris palju sellist noort ja hooldamata metsa, kus võiks seda metsade kvaliteedi parandamise huvides kasutada.

Loe värsket Sinu Metsa SIIT