Puude istutamise rekord erametsas

31.03.2023

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) hinnangul on erametsaomanikud möödunud aastal teinud taaskord metsauuenduse rekordi istutades aastaga ligemale 18 miljonit metsataime.

„Erametsade uuendamise maht on aasta-aastalt järjest kasvanud ning on väga rõõmustav, et meie metsaomanikud panustavad üha rohkem meie tulevikumetsade kujundamisse,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas. „Metsaistutus on üks nendest pika vaatega metsatöödest, mille viljadest saavad rõõmu tunda järgmised põlvkonnad. Mul on hea meel näha, et metsaomanikud teevad palju tööd selle nimel, et ka tulevastele põlvedele jääks võimalikult hea elukeskkond.“

„Nägime juba mulluse kevadistutuse pealt, et 2022. aasta erametsade istutusmahud võivad aasta lõpuks esmakordselt kerkida üle 17 miljoni puu. See aga, et kokkuvõtteks istutati eelmise aastaga pea miljon puud rohkem, kui aasta varem, oli meile väga positiivseks üllatuseks,“ selgitas KIKi metsaosakonna arendusnõunik Allar Luik. „Kindlasti on selles ühelt poolt oma osa üldisel metsaomanike teadlikkuse kasvul. Samas näitab selline hoogne istutusmahtude suurenemine ka seda, et metsanduse tugisüsteem tervikuna toimib hästi,“ lisas Luik.

Puuliikide kaupa istutati erametsadesse põhiliselt kuuske (10 mln), mändi (4 mln) ja kaske (3 mln). Sangleppa istutati hinnangute järgi natuke alla 200 000 ja eurojaapani lehist ca 74 000 taime. Teisi vähem levinud puuliike istutati mõne tuhande piires.

Erametsaomanikel on võimalik metsa uuendamiseks saada ka KIKist toetust. „Toetus ei kata sugugi mitte kõiki kulusid, vaid on mõeldud selleks, et osaliselt kompenseerida metsaomaniku tehtud kulutusi. Toetuse olemasolu on siiski selge märk sellest, et riik peab metsade head käekäiku oluliseks ja pakub selleks ka omapoolset tuge“ selgitas KIKi metsaosakonna juhataja Gunnar Reinapu.

„Metsa istutamine on hea viis, kuidas tagada kvaliteetne, mitmekesine ning ka majanduslikult väärtuslik mets. Metsa uuendamine võib toimuda küll ühe puuliigiga, aga metsa hooldamise käigus on tänapäeval saamas tavapäraseks praktika, et kasvama jäetakse ka looduslikult tulnud liike, mis lisavad tulevikus elupaiku erinevatele liikidele ja muudavad metsa ka vastupidavamaks erinevatele kahjustustele“ lisas Reinapu.

Tänavu kevadel tehtud uuendustööde (sh eelmisel aastal tehtud maapinna mineraliseerimise) eest on võimalik toetust taotleda juba sel suvel. Kui metsaomanikul on plaan tänavu taimi istutada, tasub oma piirkondliku metsaühistuga aegsasti ühendust võtta, et taimed broneerida. Ühistuga tasuks ühendust võtta ka toetuse taotlemise soovi või muude metsa hooldust puudutavate küsimuste korral.

Kokku istutati mullu Eesti metsadesse üle 42 mln uue metsataime, millest ca 38 mln taime on kasvatatud Eesti oma taimlates. RMK ja metsanduskoolid istutasid kokku üle 24 miljoni puu ning erametsadesse ja väiksemas mahus ka linnade-valdade maadele ning muude avalik-õiguslike organisatsioonide aladele istutati ca 18 miljonit taime.

Hinnanguliselt võib erametsadesse jõudvate taimede arv aga olla isegi pisut suurem, kuna metsa uuendatakse ka näiteks seemnete külviga otse ettevalmistatud metsapinnasele ning samuti kasvatavad osad metsaomanikud mõningal määral taimi ka ise ette, mis sellesse statistikasse ei jõua.