Uudiseid metsateadlastelt
05.10.2018
Maaülikooli peaspetsialist Priit Põllumäe vahendas õppelehe Sinu Mets sügisnumbris uudiseid metsateadlastelt.
Kaitsti palju erametsanduslikke lõputöid
Juuni alguses toimusid lõputööde kaitsmised. Bakalaureuseastmes kaitsesid edukalt oma lõputöö 30 metsanduse ning loodusvarade kasutamise ja kaitse üliõpilast. Magistriastmes kaitsesid oma tööd edukalt 10 metsamajanduse ja 10 metsatööstuse noort spetsialisti. Lõputöö teemade spekter oli väga lai. Nagu metsade majandamiselgi, käsitleti lõputöödes nii ökonoomilisi, sotsiaalseid kui ka ökoloogilisi aspekte.
Muu hulgas olid esindatud ka erametsade ja erametsaomanikega seotud teemad. Näiteks Merilin Mühlberg (2018) näitas oma lõputöös, kui erinevalt suhtuvad ja suhestavad end metsaomanikud looduskaitseliste seisukohtadega – on neid, kes peavad olemasolevat loodukaitsekorraldust ebapiisavaks, ning on neid, kes arvavad, et metsaomanikel peaks olema selles suurem kaasarääkimise õigus.
Marek Tamm (2018) analüüsis põhjalikumalt metsaühistute juhtide seisukohti kogu erametsanduse tugisüsteemi küsimuses. Metsaühistute esindajad hindasid toimunud arengut üldjoontes heaks, ent toodi välja ka mõningaid probleemseid kohti.
Näiteks arvati, et metsaühistutel kui metsaomanike endi mi etulundusühingutel on võrreldes metsa rmadega raskem konkurentsis püsida. Samuti viidati probleemsetele tendentsidele, et väikemetsaomanikud on viimastel aastatel aina rohkem oma metsaomandist loobunud.
Feliks Sirkas (2018) ja Robert Org (2018) uurisid metsaühistutesse kuuluvate ning mittekuuluvate isikute seisukohti ja arvamusi erametsanduse tugisüsteemi kohta. Nii metsaomanike kui ka ühistujuhtide vaate järgi on erametsaomanike jaoks ühed kõige olulisemad asjad täna nõustamise võimaldamine ja metsandustoetuste olemasolu.
Kõikide lõputöödega saab lähemalt tutvuda Maaülikooli digitaalarhiivis.
Doktoritöö uuris metsa uuendamist
1. juunil kaitses doktoritööd Andres Jäärats ( Jäärats 2018), kes uuris oma töös istutusmaterjali ja maapinna e evalmistamise mõjusid metsa uuendamise edukusele. Temaatika on oluline, kuna ca 30% lageraielankidest uuendatakse vahetult istutamisega (Eestis umbes 95% ulatuses okaspuudega). Sealjuures kasutatakse istutamisel erinevaid taimetüüpe – konteinertaimede ja paljasjuursete taimede osakaal (mõlemat kokku umbes 25 mln taime) on Eestis ligikaudu pooleks.
Tänane reeglistik kehtestab istikutele hulga nõudeid, kus lisaks päritolule on oluline ka kõrgus. Andres Jääratsi tööst järeldub, et ainult miinimumkõrguse nõue ei pruugi olla piisav, tagamaks parimate omadustega istutusmaterjali tootmist, kuna lisaks taime kõrgusele on olulised ka näiteks taime juurekaela läbimõõt ja selle suhe taime kõrgusesse.
Nii soovitabki ta näiteks viljakamates kasvukohtades eelistada paljasjuurseid kuusetaimi, kuna neil on väiksem kõrguse/diameetri suhe, mis muudab nad konkurentsis alustaimestikuga vastupidavamaks. Seetõttu ongi metsa uuendamisel oluline meelde jätta, et puuliigi ja istutusmaterjali tüübi valikul tuleb ennekõike lähtuda konkreetse kasvukoha eripäradest (tüüp, veerežiim, mullastik).
