Uudiseid metsateadlastelt
22.07.2019
Metsateadlaste uudiseid vahendas õppelehele Sinu Mets Eesti Maaülikooli dotsent Priit Põllumäe.
Kuidas reageerivad metsas taimed turberaietele?
Turberaie (aegjärkne, häil- ja veerraie) on uuendusraie viis, kus vanamets raiutakse mitme raiejärguga, et luua soodsad tingimused okaspuude järelkasvu tekkimiseks ja kasvuks vana metsa turbe all. Ideaalis ei ole sellisel juhul metsa arengus perioodi, mil metsaala oleks päris lage.
Üldiselt arvatakse, et turberaie mõju elurikkusele on vähem häiriv kui lageraie puhul.Hiljuti avaldatud teadusartiklis kirjeldavad Tea Tullus jt (2019) aegjärkse raie järel männikute alustaimestikus toimuvaid muutusi, tuginedes püsiprooviruutude andmetele, mis koguti enne raiet, vahetult pärast raiet ja 3–4 aastat hiljem.
Aegjärkne raie suurendas männikutes kasvavate soontaimede ja sammalde liigirikkust, vähemalt lühiajaliselt. Samas reageerisid eri taimerühmad raiele erinevalt. Kui paljude soontaime liigirühmade ning lehtsammalde ja maapinnal kasvavate sammalde liigirikkus suurenes, siis tüvedel ja kõdupuidul kasvavate sammalde liigirikkus vähenes. Raiejärgse maapinna ettevalmistuse mõjul vähenes märkimisväärselt ka hariliku mustika katvus, ent katvuse kiire taastumine annab alust arvata, et aegjärkne raie on mustika jaoks säästev raiemeetod.
Kuidas peegeldub metsaomanikes vastutustunne keskkonnahoiu suhtes?
Kuidas võiks numbriliselt välja näha vastutustunne? Kuidas seda graafiliselt kujutada ning mis on nende numbrite taga? Kagu-Eesti kolme maakonna – Võru, Valga ja Põlva – väikese rühma (74 vastajat) metsaomanike põhjal tehtud juhtumiuuring avab nende küsimuste tagamaid.
Meie eesmärk oli anda sellisele üldisele ja kontseptuaalsele asjale nagu vastutustunne numbriline mõõde ja sealjuures selgitada, kas ja kuidas see eri metsaomanikel erineda võiks (ja millest sõltuvalt). Võtsime aluseks Luigi Pellizzoni (2004) teoreetilise vastutustunde tüpoloogia ja sellest lähtuvalt palusime metsaomanikel anda hinnanguid eri väidetele ja seisukohtadele, mis puudutasid metsandust ja loodushoidu. Vastustele rakendatud faktoranalüüsi kaudu tekkis 4 suuremat faktorit ehk kategooriat, millest igaüks kirjeldas seda, kuidas vastajad suhtusid metsanduse ja loodushoiu omavahelistesse suhetesse.
Antud juhtumianalüüsi põhjal leidsime näiteks, et faktor 1 iseloomustab positiivset suhtumist eksisteerivasse looduskaitsekorraldusse. Veelgi enam, faktor number 3 iseloomustas suhtumist, et olemasolevad kaitsealad pole piisavad ning et avalikes huvides tehtavad piirangud on õigustatud.
Mõlemal juhul (faktorid 1 ja 3) olid sellist suhtumist enam peegeldavad metsaomanikud omanikud olnud lühemat aega ning nende metsaomand oli pigem väiksem. Faktorid 2 ja 4 iseloomustasid pigem vastupidist suhtumist, kusjuures faktor 4 eriti just seda, et looduskaitsekorraldus peaks olema põhjalikumalt läbi mõeldud, teaduslikult põhjendatud ning lähtuma põhjalikust ja neutraalsest mõjude hindamisest.
Kindlasti ei tohiks saadud tulemusi laiemalt üldistada, küll aga annavad esialgse pilootuurimuse tulemused täpsemat sissevaadet sellesse, kui mitmekesiselt metsaomanikud ka loodushoidu ja selle korraldamist tunnetavad.
Õppelehe Sinu Mets kõik ilmunud numbrid leiad SIIT.
Viidatud allikad:
- Tullus, T.; Tishler, M.; Rosenvald, R.; Tullus, A.; Lutter, R.; Tullus, H. 2019. Early responses of vascular plant and bryophyte communities to uniform shelterwood cutting in hemiboreal Scots pine forests. Forest Ecology and Management, 440, 70−78.
- Pellizzoni, L. 2004. Responsibility and Environmental Governance. Environmental Politics 13(3), 541–565.
- Põllumäe, P; Lilleleht, A. 2019. Measuring Forest Owners’ Environmental Responsibility: quantifying a theoretical approach based on a case study from South-Eastern
Estonia. Small-scale Forestry (ilmumas).
