Uus jahiseadus võidakse vastu võtta jaanipäevaks
21.03.2013
KOIT, Raivo Sihver: Reedel, 15. märtsil Põlvamaad külastanud keskkonnaminister KEIT PENTUS-ROSI-MANNUS vastas maakonnalehe küsimustele. Need käsitlesid uut jahiseadust ja jäätmemajandust.
Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on valitsus jahiseaduse eenõu Riigikogule üle andnud ning esimene lugemine on juba toimunud. Praegu lihvitakse mõningaid nüansse, kuid põhimõttelisi muudatusi pole Riigikogu keskkonnakomisjon pidanud vajalikuks sisse viia.
Kui kõik läheb plaanikohaselt, siis võiks uus jahiseadus jaanipäevaks vastu võetud saada.
Kas on alust meedias kõlanud väidetel, justkui eelistaks uus jahiseadus välismaal elavaid suurmaaomanikke?
See on selgelt äärmuslik ja tõele mitte vastav väide ning seda saab esitada see, kes pole uut jahiseadust lugenud. Seadus on tehtud koos nii siinsete maa- ja metsaomanike kui ka jahimeeste esindajatega. Koos on seda seadust paragrahv paragrahvi haaval kirjutatud. Muidugi on mõlemad pooled pidanud tegema järeleandmisi, aga praeguses versioonis on see tasakaal päris hästi paigas.
Kuidas ulukikahjude hüvitamine uues seaduses reguleeritud on?
Seaduse läbiv mõte on, et maaomanik ja jahimees peavad omavahel jahipidamise tingimustes kokku leppima. Kui tegu on maaomanikuga, kelle maa peal jahimees jahti pidamas käib, siis on elementaarne, et maaomanik ka sellest teab.
Maaomanikul ja jahimehel tuleks läbi rääkida, kuidas kahjude kompenseerimine toimuma hakkab. Eesmärk on ikkagi see, et kahjusid ei tekiks või et need oleksid minimaalsed.
Kui põllumehel on jahipiirkonnas põld, siis annab ta eelnevalt jahiseltsile teada, kus tema põld täpselt asub, et oleks jahimeestel võimalik just nimelt selle põllu ümbruses kahjusid ennetada. Samamoodi tuleb toimida metsa-noorendikega. Kui on ikkagi teada, et omanik on värske noorendiku kasvama pannud, siis annab ta sellest ka jahiseltsile teada.
Kui kahjusid saab ära hoida, siis on see lõpuks ka jahiseltsi huvi, et ta ei peaks pärast neid kompenseerima hakkama.
Kes hüvitab kiskjate tekitatud kahju?
Kui me räägime hundist, kellest viimasel ajal kõige rohkem juttu on olnud, siis hundi tekitatud kahju kompenseerimine on puhtalt riigi kanda.
Kuidas nende jahipiirkondade moodustamisega on?
Uus eelnõu sätestab, et kui 51% jahipiirkonnaterritooriumist ja 51% kinnistutest esitab jahindusnõukogule taotluse piirkonna kasutaja väljavahetamiseks, siis seda ka tehakse. Lõpuks on nii jahimeeste kui maaomanike huvides, et omavahelised suhted oleksid normaalsed ja probleeme õnnestuks kokkulepete kaudu ära hoida. Võib öelda, et enamikus piirkondades see ka nii on ning suuri probleeme pole.
