Uus jahiseadus – lootustandev ja pahandav
03.05.2013
RAPLAMAA SÕNUMID, Vivika Veski: Metsaomanikud loodavad Riigikogus vastu võetud uuest jahiseadusest head, jahimehed näevad selles suurmaaomanike majanduslikku huvi külameeste käest jaht ära võtta.
“Ega siin loodusressurssi ega mitmekesisust ei vaadata, ikka puhtalt majanduslikud huvid on mängus. Loomulikult suureneb turismijaht ja mis puudutab populatsiooni jätkusuutlikkust, siis see on selles seaduses olematu,” kõlab Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liikme, Kaiu jahindusklubi esimehe ja Riigikogu liikme Tiit Tammsaare hinnang vastsele seadusele, mille vastuvõtmisele eelnes viis aastat vaidlusi ja läbirääkimisi.
Keskkonnaministeeriumis neli aastat tagasi algatatud eelnõu üks eesmärk oli luua jahiseadus, mis võtaks arvesse maaomanike huve. Seni oli maaomaniku ainus võimalus oma maal peetavasse jahti sekkuda see ära keelata.
Et sellele tähelepanu juhtida ja ühtlasi ergutada pikaleveninud seadusloomet, algatas Eesti Erametsaliit eelmisel kevadel jahikeeluaktsiooni, mille käigus kuulutati kokku umbes neli protsenti Eesti jahimaadest jahikeelualaks. Erametsaliidu juhatuse esimehe Taavi Ehrpaisi sõnul oli see nende jaoks viimane abinõu, millega näidata, et uut, maaomanike huve arvestavat jahiseadust on hädasti vaja.
Suur või paras hüvitis?
Nüüd kinnitab Taavi Ehrpais, et kuigi nad kõike soovitut uude seadusesse sisse ei saanud, on ta leitud kompromissi suhtes optimistlik. „Loomulikult näeme seda, kas see töötama hakkab, alles paari aasta pärast,” lisab ta.
Uus seadus näeb ette maakondlikud jahindusnõukogud ning jahimaade kasutuslepin-gud vaadatakse iga kümne aasta tagant üle. Samuti võivad jahiseltsid looma fondi, millest korvatakse ulukikahju kuni 100 eurot hektari kohta aastas.
Tammsaare hinnangul pole aga õige, kui oma kohustuse täitnud jahimehed üldse korvama peavad, sest kohustuse – näiteks lasta piirkonnas 30 põtra – on neile pannud jahindusnõukogu, kuhu kuuluvad ka maaomanike esindajad. Tema hinnangul tulnuks luua KIK-i või PRIA juurde liikluskindlustusega analoogne fond, milles osaleks ka riik.
Ehrpais seevastu ei pea õigeks, kui maksumaksja raha eest makstakse kinni kellegi hobi, mida jaht ju on.
Ehrpais räägib, et maaomanikud ei olnud küll rahul 100-eurose hüvitisega, kuid tema hinnangul oli see siiski õige otsus, sest kui jäänuks 300 või 500, poleks maaomanikul huvi jahiseltsiga lepingut sõlmida. Mõnel pahatahtlikul põllupi-dajal tekiks koguni võimalus külvata mitte saagi pärast, vaid selleks, et saada kõigepealt mahepõllundustoetus ja seejärel ulukihüvitis.
Kuidas käitub rendihind?
Tammsaar ei vaidle vastu, et jahimeeste ja maaomanike suhted peavad olema reguleeritud ja konkreetsemad. Samas toob uus seadus tema hinnangul kaasa jahimaade rendihinna tõusu. Ta viitab viimastele RMK oksjonitele, kus hektari hind kerkis üle kahe euro. „Ekstrapoleerime selle Kaiule, Kaiul 20 000 hektarit, korrutame kahega, 40 000 eurot. Meie senine käive on kuskil 15 000 eurot,” toob Tammsaar näite. „Ja kui juba RMK, kes on kõige suurem maaomanik Eestis, paneb piirid paika, miks peaksid teised rumalad olema ja vähem küsima?”
„Lepingukohustust ei ole,” leiab Ehrpais. „Kui keegi küsib näiteks kaks eurot hektari kohta, miks jahimehed peaksid sellele alla kirjutama? Vardi jahiseltsi juhatuse liikmena ei hakka ma kindlasti ühelegi lepingule alla kirjutama, kui keegi hakkab nõudma ülemäärast rendisummat.”
Ehrpaisi sõnul on hea ka muudatus, et jahipiirkonna kasutaja saab välja vahetada, kui 51 protsenti piirkonna maaomanikest seda soovib. Eelnõu varasemas variandis oli see kaks kolmandikku pindalast.
Maaspesitsejad vs seakarjatamine
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on nimetanud senist jahikorraldust nõukogudeaegseks reliktiks, Tammsaare hinnangul on aga just tänu 1967. aastast kehtinud jahikorraldusele Eesti fauna nii mitmekesine, et jahituristid nii Euroopast kui ka mujalt siia tikuvad.
Tammsaare fraktsioonikaaslane Karel Rüütli on öelnud, et maaomanike ja jahimeeste suhete reguleerimisele keskendunud keskkonnaministeerium jättis tähelepanuta peamise – metsades elavad loomad.
Ehrpaisi sõnul on see jutt demagoogia. “Kelle huvides on Eestis 12 000 põtra ja loendamatu arv metssigu? Räägitakse asurkondadest, mis võivad ohtu sattuda, aga täna oleme seadnud maaspesitsejate olukorra ohtu selle metssea- ja kährikukarjata-misega,” kinnitab ta. Tema sõnul oli seaduse eesmärk suunata ka jahimeeste huvi, et nad ei muretseks üksnes majanduslikku huvi pakkuvate asurkondade ehk siis põdra ja metssea pärast.
„Põdra puhul võime rääkida ka männikutest – kas me siis ei tahagi tulevikus männimetsas jalutada?” küsib Ehrpais.
Ta toob näite. Vardi Erametsaselts istutab tänavu 120 000 puuistikut ja sealjuures mitte ühtegi mändi, sest põdra-rohkuse tõttu on omanikud sellest loobunud. „Räägitakse repellendist, aga arvutame välja, kui me 25 aastat peame iga aasta repellenti kasutama, siis see ei ole majanduslikult põhjendatud.”
Ehrpaisi sõnul oleks 7000-8000 põdraga populatsioon Eestis jätkusuutlik. Hundile-karule toiduks piisaks ka 3000-st, aga siis poleks jahimehel enam metsa asja.
Kiskjad külamehe tasku kallal
Kõige rohkem häirib Tammsaart, et riik on võtnud Euroopa Liidu eest kohustuse tagada kiskjate populatsioon, aga nende toidulaua peab nüüd kinni maksma lihtne külamees omast taskust.
Ehrpaisi hinnangul jaht maal elavale kogukonnale kallimaks ei lähe, kui populatsioon hoitakse kontrolli all. Küll võib see aga juhtuda nendega, kes käivad kolm korda aastas Tallinnast jahil, sest nende jaoks peab põtru olema piisavalt palju, et saaks ikka iga kord mõne lasta.
Ehrpaisi sõnul maaomanikud ainult ootavad oma metsa lihtsaid jahimehi, kes oskavad ka maaomaniku tööd ja vaeva hinnata ja hoiavad ulukite arvukuse mõistlikes piirides.
“Loomulikult on olemas ka maaomanikke, kes tahaksid jahindusest teenima hakata, aga uus jahiseadus seda küll ei võimalda,” kinnitab Ehrpais.
Lahkarvamustele vaatamata on jahimeeste ja metsaomanike suhted maal tegelikult enamasti head. Inimesed tunnevad üksteist ja saavad kokkuleppele. Lisaks on suur osa nii maaomanike kui ka jahimeeste leeri esindajaist tegelikult ise mõlemat.
Uus jahiseadus hakkab kehtima 1. juunist.
