Väikeomanikul on mõistlik oma metsamaa endale hoida

26.01.2016

ÕHTULEHT, Peep Põntson, Metsaekspert OÜ & Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ juhataja: Rusikareeglina võiks öelda, et väikeomanikul, ka metsanduses üsna võhikul, ei tasu praegustes oludes oma metsamaad müüa.

Metsamaa müümise otstarbekus sõltub kümnete asjaolude koosmõjust ja alles pärast nende põhjalikku analüüsi saaks langetada kaalutletud otsuse. Üldjuhul aga ei tasu väikeomanikul oma metsamaad müüa ka siis, kui ta pole metsandusspetsialist.

Metsamaa on väga odav

Toon välja mõne majanduspõhjenduse, miks ei tasu väikeomanikul müüa metsa koos metsamaaga.

• Eestis on metsamaa võrreldes Euroopa keskmisega väga odav.
• Kinnistut müües maksab peamiselt lähiaastatel raiutav mets, metsamaa on väga odav (500-1000 €/ha). Koos maaga müüdud metsa eest saab müüja ainult pisut rohkem kui kasvavat metsa müües.
• Kui metsamaa jäetakse müümata, siis mets sellel taastub ja ükskord saab omanik jälle müügist tulu.
• Kasvavat metsa müües tuleb raha kohe investeerida, sama küsimus kerkib aga veel teravamalt metsamaad müües.
• Kinnisvara, sealhulgas metsamaa on stabiilne vara igasuguste järskude muutuste korral ühiskonnas. Isegi kuimetsamaa turuväärtus muutuste tõttu langeb, siis taastub see alati pärast ajutist langust.
• Maismaa hulk planeedil Maa ei suurene, aga planeedi elanikkond on viimase 60-70 aastaga kasvanud enneolematu kiirusega – see tähendab pidevalt suurenevat maapuudust.
• Raha, sealhulgas euro, odavneb ülikiiresti. Tuletage meelde või vaadake, kui palju maksis eurodesse ümberarvutatuna kinnisvara, tarbekaubad, tehnika, toiduained, kütused, elekter ja igasugused muud teenused 1993. aastal ning mis need maksavad praegu.
• Eesti metsasektor üha korrastub, seega on väikeomanikul korralikke majandamisteenuste osutajaid järjest lihtsam leida.

Erandjuhul on müük otstarbekas

Metsa müük võib osutuda omanikule otstarbekaks mõnel erandjuhul. Näiteks siis, kui metsamaal on looduskaitsepiirangud. Õigusaktidega piirab riik seal väga palju ja omanik on täielikus teadmatuses. Sisuliselt võib riik õigusaktide tõlgenduste ja muutustega blokkida omaniku kogu majandustegevuse ja isegi omaniku jalgsi liikumise looduskaitsealale jäävas metsas. Piirangutega metsamaad on Eestis umbes 30 protsenti metsamaakogupindalast.

Müüa tasub ka soometsa, kus eesvoolud (peakraavid) on kaugel ja koprad on tammikaskaadidega ruutkilomeetrite kaupa sulgenud vee äravoolu. See tähendab, et suured piirkonnad muutuvad alaliselt liigniiskeks, mets ei kasva ega uuene või lausa hävib liigniiskuse tõttu. Ka väga madala tootlikkusega metsa (näiteks kuivendamata sood) tasub müüa.

Metsamaa toodab omanikule lisatulu

Ka siis, kui omanik laseb metsa majandada, toodab metsamaa talle stabiilset puhastulu keskmiselt 100-200 eurot hektarilt aastas. 10-hektarilise metsamaa pideva majandada laskmise korral on 1000-2000 eurot aastas arvestatav lisasissetulek. Omanik tegeleks seejuures ainult dokumentide, tööde tellimise ja järelevalvega. Kui ta teeb osa töid ise, on tulu suurem. Väikeomanikul tuleks aga siiski arvestada, et ta saab oma metsast tulu kätte tavaliselt iga viie kuni kümne aastat tagant, mitte igal aastal.