Valitsus ei luba soojatootjaid statistikakaubanduse oksjonitele
17.03.2016
ARILEHT.DELFI.EE:
Kaugküttefirmade juhid leiavad, et nende vähempakkumistelt kõrvalejätmine töötab Eesti Energia kasuks.
Aastaid vindunud elektrituruseaduse eelnõu peaks lähinädalatel valitsuse istungile jõudma, koos sellega ka statistikakaubanduse regulatsioon, mis peaks õitsema panema nii meie ekspordi kui ka, sh peaks hoogustuma töökohtade loomine. Lühidalt seisneb see riikidevahelises taastuva energiaga kauplemises ja seda vähempakkumiste põhimõttel.
Seadusemuudatusega pole aga rahul elektri- ja küttejaamade omanikud, kelle sõnul on statistikakaubanduse võimalus loodud ainult riikliku energiafirma Eesti Energia majandusnäitajate parandamiseks, mitte konkurentsiks kõigi tootjate vahel – soojatootjatele ei anta isegi võimalust pakkumistel osaleda.
Majandusministeerium aga väidab, et statistikakaubandusest laekunud tulust ei ole mõistlik investeeringutoetust saanud kaugküttesektorit toetada, lisatoetus võib tähendada kaugküttesektori ülekompenseerimist ehk nõuet raha osaliselt tagasi maksta. Peale selle toetab riik kaugküttesektorit aastatel 2016–2020 investeeringutoetustega summas 70,5 miljonit eurot.
Soojatootja Adveni juht Urmo Heinam rääkis, et kuna praegu pole veel ühtegi statistikakaubanduse tehingut toimunud – neid alustatakse 2017. aastal –, on raske ennustada, millistel alustel ja milliste hindadega tehingud kujunevad. Heinami sõnul on aimatav, et lõviosa energiat tuleks nii või naa elektrist ja soojatootjad saaksid panustada väikses mahus. Niisamuti pole veel kindel, mis riikidega Eesti taastuva energia müümises konkureerima hakkab. „Sellepärast sooviksimegi, et riik kohtleks alustuseks kõiki tootjaid võrdselt ja lubaks kõigil pakkumisi teha. Samas pole suur saladus, et seadusemuudatuse tegelik eesmärk on ikkagi ühe ettevõtte investeeringutele tasuvuse tekitamine ja võimaluse loomine,” viitas Heinam Eesti Energiale.
Ebavõrdne kohtlemine
Ka Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu esimees Andres Veske sõnas, et kummaline on lugeda ministeeriumi arvamust, nagu poleks kaugkütteettevõtteid mõistlik oksjonitele lubada. „Tasub meenutada, et ainult tänu kaugkütte osakaalule energiabilansis ning tänu efektiivsetele koostootmisjaamadele ja töötavatele kaugküttevõrkudele ongi põhjust ülejäävate taastuva energia ühikute müügist rääkida. Ilma kaugküttesektorita ei täidaks Eesti taastuvenergeetika osakaalu eesmärki ja puuduolevaid ühikuid peaks ise turult taga ajama,” selgitas Veske.
Niisamuti kasutavat riik KIK-i vahendatava toetuse andmist, et õigustada puidu masspõletamist Auvere elektrijaamas. „Kuigi tundub, et puidu põletamise idee on juba ette otsustatud, oleks siiski aus luua statistikakaubanduses osalemise tingimused ka soojusettevõtetele,” rõhutas ta.
MKM-i energeetika osakonna ekspert Rein Vaks selgitas, et kui soojatootja sooviks statistikakaubanduse vähempakkumisel osaleda, peaks tootja juba enne saadud investeeringutoetuse vähempakkumise hinnast maha arvama. „Samas on tegevustoetus kumuleeruvalt sama suur kui esialgne investeeringutoetus. Seega ei ole praegustel investeeringutoetust saavatel tootjatel vahet – nii investeeringutoetus kui ka tegevustoetus on summaarselt samad.”
Soojatootjate väljajätmist on teravalt kritiseerinud MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda, kelle hinnangul tuleks toetust kasutada uute ja roheliste tootmisvõimsuste rajamiseks, mitte põlevkivijaamade käigushoidmiseks.
LAHKHELI
Puidupõletamise lubamises pole ministrid üksmeelel
Teisipäeval arutas valitsus ka majandus- ja taristuministri Kristen Michali ettepanekut lubada kohest puidupõletamist Narva Balti elektrijaamas ja seeläbi taastuva energia toetuse maksmist jaama omanikule Eesti Energiale.
Ärilehele teadaolevalt ei jõutud riigisiseses toetusskeemis kokkuleppele, sest sotsidest ministrid olid plaanile vastu. Varem on Michal plaani kaitsnud tootmisvõimsuste suurendamisel loodavate töökohtadega ja tarbijate viie miljoni euro suuruse kokkuhoiuga taastuva energia tasult.
