Valitud tarkust metsauuenduskevadeks
26.04.2018
Sinu Mets küsimustele metsauuendamise kohta vastas Eda Tetlov Keskkonnaameti metsaosakonnast.
Mis puhkudel tuleks metsa uuendada istutades ja millal tasub jätta raiesmik looduslikule uuendusele?
Seaduskuulekas metsaomanik peab vaatama, et raielank oleks uuenenud ettenähtud tähtaja (sõltuvalt kasvukohatüübist 5 või 10 aastat) jooksul. Otsene kultiveerimiskohustus (hariliku männi külv või istutamine) on metsaseaduse kohaselt väga kuivades kasvukohatüüpides (leesikaloo, sambliku, kanarbiku).
Üldisemalt on metsaomanikul kohustus rakendada raiesmikul metsa uuendamise võtteid (need on: maapinna ettevalmistamine, mida tehakse nii kultiveerimise eel kui ka loodusliku uuenduse soodustamiseks; külv, istutus, kultuurihooldus) kahe aasta jooksul raiest alates.
Looduslikule uuenemisele on mõistlik raiesmik jätta, kui selleks on eeldused olemas, st piisav sobiva puuliigi seemnebaas või vegetatiivse uuenemise võimalus.
Kännu- ja juurevõsu lootust on lehtpuudel (harilik haab, lepaliigid, harilik saar jt). Okaspuude ja arukase puhul tuleb hinnata, kas langile jäetud seemnepuudel või naabruses kasvavatel puudel on lootust seemneaastale. Viimaste aastate tähelepanekute järgi annab näiteks arukask järglasi paarisaastatel.
Harilikul kuusel korduvad seemneaastad (4)5–6(9)-aastase vahega ja harilikul männil 3–4(5)-aastase vahega. Hea seemneaasta loob võimalused loodusliku uuenduse tekkeks. Et see oleks parem, oleks otstarbekas maapinda mineraliseerida – puuseemned jõuavad paremini mulda. Hariliku kuuse latva tasub vaadata mai lõpul, siis on seemneaastal näha violetjaid kuni helerohelisi käbisid.
Istutamise eelis on, et nii saab ühevanuselise puistu kiiremini ja ühtlasemalt kui looduslikku uuendust oodates.
Jutt käib, et juurepessuga nakatunud kuusiku järel tasub raiesmik uuendada lehtpuuga. Kas kändude töötlemine Rotstopiga muudab olukorda ja võiks ikkagi ka kuuske istutada?
Rotstopiga töötlemine muudab olukorda siis, kui kännus juurepessunakkust pole. Rotstopi toimeaineks oleva seene hiidkooriku eosed n-ö vallutavad esimesena kännu ja ei anna juurepessu eostele eluvõimalust. Seega piirab Rotstopiga töötlemine juurepessu levikut.
Kas kändude tagantjärele (raiest möödas 3 kuud) töötlemisest Rotstopiga ka kasu on?
Hilisem töötlemine on tühi töö.
Männikärsakakahjustuse vältimiseks soovitatakse okaspuukultuuride rajamine raiesmikule teha 2–3 aastat pärast raiet (vaid männikülvi võib teha kohe). Aga kust ma tean, kas männikärsakas on selles piirkonnas levimas?
Ümbruskonnas ringi liikudes ja värskeid raiesmikke leides võib täie kindlusega väita, et võimalus kärsakate levikuks on täiesti olemas.
Kas spetsiaalselt kärsakakahjustuste vastu töödeldud taimi võib rahulikult kohe pärast raiet maha panna?
Kärsakatõrjeks töödeldud taimi võib kohe istutada. Küsimus on pigem tõrjevahendi valikus. Keemilised taimekaitsevahendid – nt Decis, Merit Forest jms, on lühikese toimeajaga (mõni nädal), vahatamine ja liivatamine seevastu pika toimeajaga.
Millal on õige aeg istutada?
Kevadel, kui muld on juba soe, aga taimed on veel puhkeseisundis. Esmalt tuleks istutada lehtpuud. Näiteks arukase puhul on Kagu-Eestis maa juba istutusvalmis ja taimed võiks istutuseks tuua Põhja-Eestist, kus need veel elutegevust alustanud pole.
Sõltuvalt kevadest võib istutusaeg alata aprilli algusest ja kesta kuni mai lõpuni. Tähtis on, et istutatav taim saaks kasutada kevadist mullaniiskust. Liiga vara (nt keltsa peale) istutades ei ole saadud häid tulemusi.
Kas turul kõigile taimi jätkub?
Selleks kevadeks on meie taimlates sügisese inventuuri kohaselt olemas 27 mln taime. Kõigile ilmselt ei jätku. Taimed tulnuks aegsasti kasvatajalt ette ära tellida.
Millal osta potitaimi, millal avatud juurekavaga taimi?
Paljasjuurseid istikuid saab kasutada ka ettevalmistamata raiesmikul, potitaimed vajavad kindlasti maapinna ettevalmistamist. Potitaimed ei sobi viljakatesse kasvukohtadesse. Seal on oht, et külmakergitus nad kehval talvel maapinnast välja tõstab. Potitaimede kasuks räägib see, et nende juuri ei kärbita ja seega peaks nad pärast istutamist saama vähem kahjustatud juurepessust. Paljasjuursed istikud sobivad viljakatesse kasvukohtadesse.
Reeglina on kuuseistikud 3–4-aastased, kuuse potitaimed aga 2–aastased. Väiksem taim vajab metsas rohkem hoolt rohttaimede tõrjumisel.
Kui palju taimi hektarile planeerida?
See sõltub puuliigist. Hariliku kuuse ja arukase puhul on tavaline ühele hektarile istutatav taimede arv 2000 (sead 2,5 x 2 m; sead e seatud asetus näitab: ridade vahekaugus x vahekaugus reas). Hariliku männi puhul istutatakse 3500–4000 taime/ha (2 x 1,2–1,4 m), hariliku tamme puhul 1200 taime/ha (3 x 2,7m), lehisetaimede puhul 1100 taime/ha (3 x 3m).
Kas kevadist maapinna ettevalmistust tuleks teha teistmoodi kui sügisel?
Vahendid on samad ja erinevust pole, küll aga on erinevus n-ö kasutamisvalmiduses. Tähtis on ümberpööratud lapi vajumine. Kui istutada kevadel tehtud lapile kohe potitaim, võib see kuiva kätte jääda.
Küll tehakse kevadel varakult liivasemates kasvukohtades koos maapinna ettevalmistusega männi külvi.
Mis tööriist on kõige parem, et teha väikesel pinnal käsitsi maapinna ettevalmistust?
Maakirve vanemad variandid sobiksid – saab mullakamara kolmest küljest lahti lüüa ja siis saadud lapi ümber tõmmata nii, et lapi põhi jääb peale. Kaasaegne maakirves on mõeldud rohkem istutamiseks, mitte lapi löömiseks.
Mida istutamisel kindlasti silmas pidada?
Kõige tähtsam on, et taimel pandaks juured korralikult mulda. Samuti see, et istutusauk tehtaks istiku juurekava järgi, et ei pressitaks lopsakat juurepalli kitsasse prakku. Potitaime istutamisel peab istutustoru sobima poti suurusega.
Liiga suure toruga väikest potti istutades jääb juurte ümber palju õhuruumi ja taim kipub kehvades oludes kuivama.
Mis lehtpuuliike valida, kui tahta rajada raiesmikule segametsa?
Segapuistu rajamisel tuleks kokku panna erineva valgusnõudluse ja kasvukiirusega liigid. Tüüpiline on kuuse-kase segakultuur. Tavaliselt kuusk kultiveeritakse ja kask lisandub looduslikult.
Kui hooldustöödega kaske ei kärbi, jääb kuusk kasele kasvus alla II rindesse.
Mändi kipub kask kui kiirekasvulisem puuliik piitsutama ja peremees peab olema hoolas, et mänd kase tõttu ei kannataks. Tamme ja kuuse koos kultiveerimisel peab olema valvas, et kuusk tamme ära ei lämmataks. Haava ja männi koos kasvatamisel tasub vaadata ka majanduslikku aspekti – haava juurevõsud on väga nobeda kasvuga.
Mis arvestusega segapuistu okas- ja lehtpuud maha istutada?
Männi puhul sobib segusse panna arukaske ja seda võiks teha grupiti või ribadena, nt 3–4 rida mändi ja 1–2 rida kaske. Nagu öeldud, tuleb edaspidi jälgida, et mänd kase tõttu ei kannataks.
Räägitakse, et kuusk tuleks võimalusel istutada kännu kõrvale. Kas on veel selliseid levinud kasulikke istutamisnippe?
Kännu kõrvale istutades tuleks arvestada juurepessuga. Kui kuusik on olnud juurepessust vaevatud, ei ole pessu tekitajatel paremat levikupaika kui kärbitud juurtega paljasjuurne kuusetaim. Soovitatakse istutada ka kivi kõrvale – siis on taimel esialgu soojem.
