Virumaa Metsaühistu – Alutaguse metsade valitseja

31.03.2016

MAALEHE LISA:
Ida-Virumaa seostub paljudele eestlastele selliste märksõnadega nagu tööstus, kaevandused, koondamised, muukeelne elanikkond – ühesõnaga, hunnik probleeme. Tegelikult on see paikkond ka üpris metsane maa.

Ometigi – kui mõelda teistpidi, näiteks sellisele paigale nagu Alutaguse, kerkivad silme ette suured metsamassiivid. Eks tegelikkus ole kusagil vahepeal, kuid pole imestada, et Ida-Virumaal tegutseb Eesti üks edumeelsemaid metsaühistuid – Virumaa Metsaühistu.

Virumaa Metsaühistust võiks rääkida ka kui Eesti ühest noorimast ühistust – selle nime all tegutsetakse ju alles 2014. aasta maist. Kuid tegelikult toimus tookord lihtsalt nimevahetus ning Iisaku Metsaühistust saigi Virumaa Metsaühistu. Praeguse seisuga on ühistus 306 metsaomanikku, kellele kuulub üle seitsme tuhande hektari metsa.

“Päris alguses, 2001. aastal oli Iisaku Metsaühistu vallapõhine. Kuid nüüd on ajad edasi läinud, metsaomanikke on ühistus üle terve maakonna, ja et nimi peegeldaks tegelikku olukorda, muutsimegi nime ära,” räägib ühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse.

Põhilised teemad -lendorav ja puidupõletus
Lehtse nendib, et ühistu areng on toimunud rahulikult, metsaomanike liitumine ühistuga on kogu aeg olnud võrdlemisi stabiilne.

“Eks muidugi liitumine suurenes, kui ühistusse kuulumine tõi endaga kaasa soodustusi toetuste saamisel, kuid peamine ühistusse tuleku ajend on ikkagi olnud metsaomanike arusaam, et ühistus koos tegutsedes võidavad kõik,” kinnitab Lehtse. “Ühistegevus on üks Virumaa Metsaühistu põhilisi eesmärke, nii oleme me ka Keskühistu Erametsasutajate hulgas ning nüüd liitusime ühistute ühise Metsaühistu kaubamärgiga.” Virumaast ja metsandusest rääkides ei saa kuidagi mööda kahest teemast, mis taas päevakorral. Need on energiapuidu põletamine Eesti Energia Auvere elektrijaamas ning lendorava eluolu. Vastuseks küsimusele, kas nüüd siis võetakse Ida-Viru-maal kogu mets maha ja aetakse elektrijaamas ahju, hakkab Lehtse kõigepealt naerma, siis aga ohkab raskelt.

“Teema on tõsine, aga sellest aru saamiseks peab vaatama, mis praegu puiduturul toimub. Põhimõtteliselt on vaid kvaliteetne palk praegu see sortiment, mida saab müüa enamvähem normaalselt. Hind pole küll väga hea, aga…” selgitab Lehtse. “Nüüd äsja tuli jälle teade, et üks suuremaid ostjaid lõpetas paberipuidu kokkuostu. Kuidagi tuleb aga ka see ära kasutada ja põletamine energia saamiseks oleks üks võimalikke viise, kuidas metsaomanik saaks oma puidu eest veidigi raha.”

Samas märgib ta, et palgi ja energiapuidu hinnad on niivõrd erinevad, et kartus, nagu hakataks kvaliteetset palki elektrijaamas põletama, on absurdne. Ega siis metsaomanik ka rumal ole, usub Viktor Lehtse.

Energiapuidust rääkides viitab ta ka sellele, et praegu on hakkimiseks sobiliku puidu koondamine ja virnastamine “riskiäri”.

“Jah, siin mõned metsaomanikud ikka teevad neid hunnikuid, et aasta pärast need ära hakkida. Aga kellelgi ei ole kindlust, kas keegi seda ka ostab ja kas sellest mingitki tulu saab. Mingit suurt tulu keegi ei ootagi, aga kindlust on vaja,” iseloomustab Lehtse metsaomaniku soove ja ootusi. “Ning jutt sellest, kuidas väikesed koostootmisjaamad ostavad metsaomanikelt hakke ära, on veidi mööda. Iisakuski on hakkpuidul töötav katlamaja. Sinna aga leitakse varustaja riigihankega ning suurfirmad löövad hinna niivõrd alla, et metsaomanikud ei pääse löögilegi.”

Lehtse nendib, et head lahendust olukorrale pole, aga ta on seda meelt, et kui puitu ikkagi hakataks Eesti Energias kasutama, oleks see metsaomanikele suureks abiks.

“Vastasel juhul kardan siin-kandiski mitut pankrotti,” on Viktor Lehtse murelik.

Ka looduskaitse, mille “vapiloomaks” Virumaal lendorav, on metsaomanikele mõru teema. Et loodust on vaja kaitsta, sellest saavad aru kõik metsaomanikud. Aga see, kuidas seda tehakse, on paljudele vastuvõetamatu.

“Metsaomanikele jääb tunne, et looduse kaitse seisneb vaid uutes piirangutes, midagi kompenseerida aga riik ei taha. Nii ongi tekitatud metsaomanikes kartus selle ees, et leitakse ka nende metsast midagi kaitsmisväärilist,” räägib Lehtse. “Sel juhul sajavad talle piirangud selga. Aga kuidas siis peab see inimene, kelle kogu sissetulek tulebki metsast, hakkama saama? Põllumajandusega on meie kandis lood kehvad, metsa majandamine veel aitab inimestel maal elada, aga kui ka seal enam midagi teha ei tohi? Mis siis saab? Erametsaliidu kaudu oleme neid teemasid tõstatanud, aga lahendusi ikka ei ole.”

Ühistu rakendab uusi võtteid

Rõõmsamad toonid on Viktor Lehtse jutust tuntavad aga siis, kui kõne all on ühistu igapäevane tegevus ja tulevik. Põhimõtteliselt võib öelda, et Virumaa Metsaühistust saab metsaomanik kõiki vajalikke teenuseid -nõustamisest ja puidu müügist uue metsa rajamiseni.

Praegugi käib seal istikute tellimine, seda tehakse läbi Keskühistu Eramets.

Ühistu jõuab masinaid lihtsamalt rentida

“Püüame välja selgitada, milline maapinna ettevalmistamise viis oleks parim. Mõni aasta tagasi tutvustasime õppepäeval sellist tehnoloogiat, mida Eestis kasutatakse väga vähe. Nimelt saab spetsiaalse masinaga maapinda “mätastada”, masin lõikab mätta maast lahti ja paneb selle kõrvale tagurpidi,” kirjeldab Lehtse. “Kaks pinnakihti surutakse kõvasti kokku, nii jääb kogu istutusala kõrgemale ja näiteks märjemal langil on see väga kasulik. Meil on siin ka selliselt ette valmistatud täis istutatud lank, nii et varsti on tulemused näha.”

Tulevikku vaatab Virumaa Metsaühistu juhataja optimistlikult ja on kindel, et metsas ei saa päeva- või aastakaupa tegutseda.

“Nii on ka ühistuga – vaatame pikemalt ette. Päriselt maha pole maetud ka mõte, et kogu Virumaal võiks olla üksmetsa-ühistu,” ütleb Lehtse. “Oleme ka Rakvere meestega seda arutanud, aga eks aeg näitab.”

Ta toob näite Soomest, kus on seda teed mindud – ühistud liituvad, muutuvad suuremaks ja tugevamaks. Praegu toetab riik ühistuid, aga kui see peaks lõppema, tuleb endal hakkama saada.

MIS ON MIS

Virumaa Metsaühistu

■ Välja kasvanud 2001. aastal asutatud Iisaku metsaühistust, praeguse nime all tegutseb aastast 2014.

■ Koondab endas 306 metsaomanikku, kelle valduses üle 7000 hektari metsamaad.

■ Liikmeks astumine tasuta, aastane liikmemaks 15 eurot.

■ Igal metsaomanikul on õigus saada aastas 15 tundi nõuandeteenust soodustingimustel (tavahind 26 € tund).

■ Ühistu liikmetele on kõik 15 tundi tasuta; metsaomanikele, kes ühistu liikmed pole, on tasuta kaks tundi, ülejäänud 13 tunni eest tuleb tasuda 30% tavahinnast.

■ Virumaa Metsaühistu aitab metsaomanikul metsa majandada ja puidu müüki korraldada läbi Keskühistu Eramets.

■ Müügikorralduse organiseerimine maksab omanikule 1,50 € tihumeetri kohta.

■ Ühistu liikmetel on võimalik laenutada istutustoru, istutuskiilu ja maakirvest.

Allikas: TÜ Keskühistu Eramets, virumaa.metsauhistu.ee