Pane tähele

Investeeringu/tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamise tähtaeg 2010. a taotluste kohta on 30.03.2013.

 

Enamlevinud vead taotlustes

  • Taotlus on täidetud puudulikult (arvutusvead, lahtrid on täidetud osaliselt, mittetäielikud kontaktandmed jms).
  • Taotlusele on märgitud eraldise pindala suurem, kui metsateatisel näidatud eraldise pindala.
  • Taotluse lehed pole nummerdatud.
  • Hinnapakkumused ei vasta nõuetele (pole tehtud taotlejale, pole võrreldavad jms).
  • Taotlusele pole lisatud tegevuse asukohaskeemi.
  • Käibemaksukohustuslane taotleb toetust käibemaksuga summale.
  • Taotluse C-osa on täitmata või osaliselt täidetud (pole vastatud kõikidele küsimustele, “jah” asemel on kirjutatud “X” jms).
  • Toetust taotletakse väikse tuleohuga maakonnas.
  • Taotlejal on maksuvõlg.

Soovitusi tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide esitamisel

  • Kontrolli, et kõik tööd, mis on märgitud tehtud tööde kinnitusele (lisa 8), on tehtud.
  • Kui töö on tellitud teenuse pakkujalt, kontrolli, et töö oleks tehtud arvel näidatud mahus.
  • Arvel peaksid olema käibemaksuseaduses ja raamatupidamise seaduses nõutavad rekvisiidid (sh arve väljastaja või arve saaja allkiri).
  • Arve või arve-saatelehe ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama hinnapakkumusele (mark, mudel, summa, müüja jms).
  • Arvel peaksid olema kajastatud üksnes toetusaluste objektide nimetused, töömahud ja maksumused.
  • Arvel ei tohiks olla 0-väärtusega esemeid.
  • Maksekorraldusel peaks olema maksja allkiri.
  • Maksekorraldusel peab olema selgitus, millise arve eest (arve nr) see summa on tasutud (“teenuste eest”, “tööde eest”, “laen” vms ei ole aktsepteeritav).
  • Internetist väljaprinditud maksekorraldusel peab olema arhiveerimistunnus.
  • Sularahas ei tohi tasuda suuremat summat kui 64 EUR.

 

Enne dokumentide esitamist, kontrolli kindlasti, et tööd on tehtud!

Kui EMK leiab kohapeases kontrollis, et tööd on tehtud väiksemas mahus, kui tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides näidatud, võidakse makstava toetuse summat vähendada.

  • Euroopa Komisjoni määruse 65/2011 artikkel 30 kohaselt kuulub toetuse summa vähendamisele, kui tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide alusel ehk deklareeritud pindala alusel väljamakstav summa on üle 3% suurem pärast kohapealse ja halduskontrolli läbiviimist leitud abikõlblikust väljamakstavast summast.
  • Sel juhul vähendatakse abikõlblikku väljamakstavat summat veel kord nende kahe summa erinevuse võrra.
  • Vähendamist (nn vähendamise trahvi) ei kohaldata, kui toetuse saaja suudab tõestada, et abikõlbmatute summade kaasamine ei ole tema süü.
Korduma kippuvad küsimused
1. Mille järgi otsustati, kas maakonnas on suur, keskmine või väike tuleoht?
Tuleohuklasside määramisel võeti aluseks 10 aasta statistilised andmed ja tuleohu suuruse jaotus maakondade lõikes kehtestati keskkonnaministri 21. veebruari 2007. a määrusega nr 14 „Suure, keskmise ja väikese metsade tuleohuga maakondade jaotus“.
2. Kas on vaja tõendit kohalikust omavalitusüksusest, et tee, mille korrashoidmiseks taotletakse toetust, on eratee, kui tee asub eramaal?
Eramaad võib läbida ka kohalik tee, riigitee, metsatee. Sellepärast on nõue, et omavalitsus annaks tõendi, et see tee, mille korda tegemiseks toetust taotletakse, on eratee teeseaduse § 5´2  tähenduses. Riiklikus teeregistris neid teid ei ole märgitud.
3. Kas juurdepääsutee korrashoidmise töö tuleb tellida litsentseeritud tee-ehitajalt? Kas tee peab vastama mingitele standarditele?
Tee ehitamiseks või rekonstrueerimiseks meetme 1.5.3 raames toetust taotleda ei saa. Toetust saab küsida vaid olemasoleva kruusa või siirdekatendiga tee korrashoiuks, kus tehtavateks töödeks on kruusa või siirdekatendi lisamine või hööveldamine. Seega pinnasetee korrashoidmiseks ei saa meetme raames toetust taotleda. Teel peab saama sõita vett täis paagiga tuletõrje auto ja tee peab viima tuletõrje veevõtukohani. Tee korrashoidu tegeva töö tegija kohta määrus nõudeid ei esita. Alates 2010. aasta taotlusvoorust ei pea tulekahju ennetamise projektis kavandatavaid tegevusi Päästeameti kohaliku päästeasutusega kooskõlastama. Kui taotleja kavandab rajada tuletõkestusriba või –vööndit, tuleb tegevus eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga.
4. Kas võin kavandada metsa katusealusega suitsetamis- ja lõkketegemiskoha? Teatavasti on vaja kõikidele vähegi püsivatele ehitustele vundamenti (vähemalt nurkadesse).
Meetme 1.5.3 määruses on loetletud tööd, mis on abikõlblikud. Kõrgema ja keskmise tuleohuga metsa võib rajada suitsetamis- ja lõkketegemiskoha, kuhu võib vajadusel rajada ka varjualuse. Kõik metsatulekahju ennetavad tegevused peavad olema kooskõlas 1. septembrist 2010 kehtima hakanud “Tuleohutuse seadusega” ja selle alusel kehtestatud vastavate normdokumentidega. Varjualust võib teha ka vundamendiga, ainult siis ei tohiks  unustada ehitusseaduse alusel projekti tegemist ja ehitusloa taotlemist vallavalitsuselt. Abikõlblik on aga ilma vundamendita rajatud varjualune.
5. Kui taastamist vajab viimase 70 aastaga kinni-kasvanud tiik, kas on vaja tõendit selle kohta, et tiik on (oli) olemas?
Meetme 1.5.3 raames tiigi taastamiseks toetust ei saa. Selleks on meede 1.8 “Põllu ja metsamajanduse infrastruktuur”. Ka tiigi korrashoidmiseks ei ole sellest meetmest toetust ette nähtud, vaid ainult juurdepääsutee ja veevõtukoha korrashoidmiseks, st nii tee kui ka nõuetekohane veevõtukoht (tuletõrjetiik) koos teenindusplatsiga peavad eelnevalt olema olemas.
6. Kas metsaomaniku enda töö on lubatud?
Ei ole.
7. Mis tähendab mõiste “põhjendamatult suur kulu”?
Näiteks kui keskmiselt maksab palkidest ilma vundamendita varjualune 3000 EUR, aga toetuse saaja soetab selle 6000 EUR eest, siis see on põhjendamatult suur kulu.
8. Kas peab esitama ka taotluse lehed nende tegevuste kohta, mis jäävad tühjaks? St nende tegevuste kohta, mille kohta ei taotleta toetust?
Ei pea. Aga kõik taotluse lehed ja lisadokumentide lehed peavad olema nummerdatud. Taotluse viimasele lehele peab olema kirjutatud lehtede arv kokku.
0Shares