Arvamus, et metsa raiutakse liiga palju, on visa kaduma

17.09.2015

EESTI PÄEVALEHE METSANDUSE LISA; Kristiina Viiron: Eesti inimesed arvavad jätkuvalt, et meie metsi raiutakse liiga palju, näitab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) korraldatud maineuuring, kus muu hulgas paluti nimetada ka praeguse metsanduse suurimaid probleeme. Liiga suurt raiemahtu nimetab põhiprobleemina esimesena 30% ja teisena 10% kogu valimist ning niimoodi arvasid küsitlusele vastajad ka 2013. aasta uuringus.

Oluliseks probleemiks peetakse ka metsade ebapiisavat uuendamist pärast raiet (peamise probleemina nimetab 21% ja teise probleemina 35%), kusjuures võrreldes kahe aasta taguse ajaga on selle probleemi nimetamise sagedus veidi kasvanud (2013 oli 18% ja 36%).

Rohkem kui pooled (56%) vastajaist on seisukohal, et metsa raiutakse rohkem, kui juurde kasvab ning 61% valimist on kindel, et metsa jääb Eestis kogu aeg vähemaks.

Eesti Metsaseltsi president ja maaülikooli doktor Hardi Tullus aitab selgitada, kuidas metsaraiumise, metsa uuendamise ja metsasusega Eestis asjalood tegelikult on.

Eesti metsamaa pindala viimase Eesti metsa aastaraamatu järgi on 51,1% ja see kasvab aeglaselt, niisamuti puidutagavara. „Meil on praegu metsa pindalalt umbes kaks korda ja puidu tagavaralt kolm korda rohkem, kui oli enne Teist maailmasõda. Muide, kõigis Euroopa maades on metsade pindala viimase 50 aasta või rohkemagi jooksul kasvanud,” selgitab Tullus.

PALJU ÜLESEISNUD PUISTUSID

Vastupidi arvamusele, et metsa raiutakse Eestis rohkem, kui jõuab juurde kasvada, tehakse seda tegelikult vähem ning juurdekasv on maharaiutust suurem.

„Võib olla vaid aastatuhande vahetuse paiku oli Eestis mõnel aastal raie suurem kui juurdekasv,” möönab Tullus ja lisab, et vastavalt metsanduse arengukavale võiksime raiuda lähiaastail rohkemgi kui juurdekasv, sest meil on niivõrd palju vanu ja majanduslikult väärtuselt üleseisnud puistusid.

Puuliikidest on tema sõnul suures osas kasutamata näiteks hall lepikud, mida on erametsades üle kümne protsendi. Ka erametsa kuusikutest pooled ületavad metsa ametliku küpsusvanuse. „Seega, metsa on ja raiuda võib,” kinnitab Tullus. Paraku näitab tema sõnul reaalsus, et ligi kolmandik erametsadest on majandamisest väljas, sest paljudel linnas elavatel, stabiilset sissetulekut saavatel metsaomanikel puudub huvi oma metsi majandada ja sealt puitu varuda.

Omajagu metsa jääb raiumata looduskaitseliste piirangute tõttu – kümme protsenti Eesti metsadest on nii range kaitse all, et neis metsades ei raiuta üldse puidu varumise eesmärgil, lisaks need alad, kus kehtivad väiksemad piirangud, näiteks on keelatud lageraied.

UUENEB NAGUNII

Metsa raiumisse ei peaks suhtuma taunimisega, sest metsa raie ei ole mitte ainult puidu varumine ja selle turustamine. „Metsal ja sealt saadaval puidul on palju väärtusi,” selgitab Tullus. „Metsa abil saame puitu talletada süsiniku, mille oleme fossiilseid kütuseid põletades atmosfääri paisanud. Energiaks kasutatud puidu asemele kasvab uus, kuhu talletub piltlikult öeldes sama süsinik, mille sealt puitu põletades lahti lasime. Veelgi kasulikum on ehitada näiteks puidust hoone, nii jääb põletamata nafta, mida oleksime kasutanud tsemendi, raua ja plastmassi tootmiseks.”

Vastuseks arvamusele, mille kohasel uuendatakse metsa ebapiisavalt, kostab Tullus, et ükski mets, mis on lageraie korras maha võetud ei jää uuenemata, ka siis, kui inimene ei tee selleks midagi. Küll on tema sõnul küsimus uuenemise kiirusesja uue metsa kvaliteedis: kas väheväärtuslik isetekkinud lehtpuumets või väärtuslikku tarbepuitu andev, inimese rajatud ja hiljem hooldusraietega kujundatud okaspuumets.

Tullus tõdeb, et RMK uuendab oma raielangid edukalt ja kvaliteetse istutusmaterjaliga. Erametsaomanikud rajasid tema sõnul uut okaspuumetsa väga vähe eelmise sajandi lõpukümnendil, edasi on olukord pidevalt paranenud ja eraomanike rajatud metsakultuuride aastane maht kasvab iga aastaga.

„Aga ka looduslikult uuenenud lageraielangid on hiljem võimalik nö korda teha hooldusraiete abil, kujundades neid näiteks arukaasikuteks,” kinnitab Tullus, et midagi ei ole halvasti ka siis, kui lank jääb looduslikule uuenemisele.

„Eesti kaasikud annavad kvaliteetset puitu ja näiteks arukase viineripaku hind on kõrgem kui okaspuupalgil,” viitab ta.

See, et nii paljudele inimestele tundub, et metsi raiutakse liiga palju ja neid ei uuendata, näitab Tulluse hinnangul, et metsamehed on vähe selgitanud rahvale metsanduse olemust. Ühtlasi on tal hea meel, et inimesed muretsevad metsade olukorra üle – metsadesse tõsine suhtumine ja huvi metsade seisundi üle annab võimaluse jagada tõest infot.

Raiumine ja uuendamine

•    Metsade kogupindala ulatub 2,2 miljoni hektarini, riigile kuulub üle 900 000 hektari metsamaad.

•    2014. aasta raiete (kõik raieliigid, v.a valgustusraie) kogupindala oli raiedokumentide andmetel 133 118 ha. Sellest tegelik raiepind RMK maal oli 49 036 hektarit, erametsades kavandatud raiete pindala 82 258 hektarit.

•    Aastane raiemaht kogu metsa jalalseisvast tagavarast moodustab u 1,7%, seda on vähem, kui on kuivanud puude tagavara (3,6%).

•    RMK teeb igal aastal lageraiet 1%-I oma metsamaa pindalast.

•    Kõik riigimetsa raiesmikud uuendatakse – 80% istutamise ja külvamise teel ning 20% jäetakse looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele jätab RMK alad, mida loodus suudab ise sobivaima puuliigiga uuendada, enamasti on need kaasikud, haavikud ja sanglepikud.

•    Sel aastal paneb RMK riigimetsa kasvama 19,2 miljonit puud – valdav osa istutusest tehti ära kevadel, sügisel istutatakse veel 700 000 miljonit kuuske. Iga Eesti inimese kohta teeb see 14 väikest ja elujõulist puukest.

Allikad: Keskkonnaagentuur, RMK aastaraamat 2013 ja RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu